Sisukord
Nädala näod
Postimees
24.01.2015
Eesti Palju õnne Male Mälumäng Horoskoop Tagakülg Dilbert Arvo Pärdi keskus ilmutas esimese raamatu Väljasaadetud itaallane Eestis tagasi 2401esikas Eesti lühiuudised Sotsid ja IRL hallis tsoonis Tõusvas joones Täpsus cum laude Tagaotsitav Eesti kodanik üritas Saksamaalt Lõuna-Ameerikasse pääseda Saaremets: Kui seda muusikanälga poleks, oleks kõik korras Majandus Super-Mario tegi seda jälle Majanduse lühiuudised Eesti linnad liiguvad nutivalgustuse poole Välismaa Küborgide taandumine Välismaa lühiuudised Sõbralik läbisaamine Kremliga tekitab küsimusi Arvamus Oliver Kund: mugav ebaselgus Postimees 1911. aastal Kõva sõna Juhtkiri: Vedur on DJ. Saaremets on vedur Super-Mario tegi seda jälle Päeva karikatuur Tõusvas joones Täpsus cum laude Küborgide taandumine Kätlin Konstabel: nali on Euroopa pärisosa Olev Remsu: pühadus, see püha pühadus Kultuur Arvo Pärdi keskus ilmutas esimese raamatu Luulehetk — hetk luules Sport Spordi lühiuudised Tänak kihutab Monte Carlos paljulubavalt Baleriin elevantide seas Eesti hoki tõuseb tuhast? Nagu filmis? Kelly Sildaru saab kokku kuuekohalise sponsorsumma Tarbija Noop: vastata tuleb ka ebameeldivatele küsimustele Suhtekorraldaja vastutab ettevõtte maine eest AK Shock-rock’i ekskuningas Jean-Luc Godard’i retrospektiiv Valitsuses kontod kaaperdatud Krafti-poiss on nüüd särgivabrikus Mati ja Volli seiklused Katastroof Otepääl Millises seisus on Eesti näitekirjandus. Vastus on raamatus. Arvustus: Iisraeli suurkuju raamat armastusest ja sõjast Luulehetk — hetk luules Arvustus: Claire imedemaal Raul Veede: üks vabadus, mida meil ei ole Kätlin Konstabel: nali on Euroopa pärisosa Kristjan Otsmann: eesmärkidest painatud ühiskond Tehisintellekt vajab maailma mõistmiseks meeli Kuidas tunda ära intelligentset arvutit? Arter Kokanduse MMi peaproov 10 aastat Euroopa Liidus Horoskoop Viirused ründavad! Erakordne kinoelamus Arter soovitab Mis on ilus? Marko Reikop: võltsi juttu ma ei viitsi rääkida Söögikoht: pelgulinna kohvikuromantika Briti saatkonna kokk soovitab: proovi vürtsikat kanakarrit Mees, kes alahindab joogat, on pehmo Läheb jälle sõnasõjaks Mahlakas Malaisias ahvidega kraaklemas Moe- ja ilukilde trendikatele Vajate muusikaõpet? Kutsuge audiitor! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tõusvas joones

2 min lugemist
Andres Herkel FOTO: Andrus Peegel

Eesti Vabaerakonna esimees Andres Herkel (52) oli eile hommikul ilmselgelt suurepärases tujus. Põhjust polnud vaja kaugelt otsida: värske Emori erakondade toetuse uuring näitas, et vabaerakondlastele kuulus jaanuaris kaheksa protsendi võimalike valijate toetus. Uue jõu pääs Toompeale, otsustajate sekka, on üha tõenäolisem.

Postimehe valimisstuudios nimetas Herkel partei korralikku reitingut pikka aega planeerituks ning leidis, et ta «võib hüpata veel ülespoole». Valimisteni jäänud nädalate jooksul Vabaerakond kampaanias suuri muudatusi ei plaani – raha neil suurte erakondadega võrreldavas mahus nagunii kasutada ei ole ning edu pant seisneb Andres Herkeli sõnul inimestega suhtlemises.

Arvamusküsitlus on muidugi üks asi, valimised aga teine, kuna valija peab hääletuskabiinis või arvutis üles leidma ikkagi kindla, nimega kandidaadi, keda ta soovib toetada. Vabaerakonnal on head šansid reiting häälteks konverteerida kasvõi selle pärast, et nende nimekiri on täispikk ning üle Eesti leidub seal tuntud inimesi.

Mõned neist on koos Herkeliga Isamaa taustaga, nimekirjas leidub aga ka kodanikuaktiviste ja kultuuritegelasi, kelle puhul ei ole kahtlust, et soodsate asjaolude kokkulangemisel suudavad nad hääled koju tuua. Nagu leidis eile esimees Herkel, pole Vabaerakonna kandidaatide nimekiri siit-sealt kokku lapitud kamp.

Andres Herkel on Vabaerakonna etteotsa sobiv kuju ilmselgelt nende valijate meelest, kes varem on toetanud Reformierakonda või IRLi, kuid seejärel võimuparteides pettunud. Ta on erakonnajuhina usutav, Herkelil on pikk parlamendis töötamise kogemus, ning – mis praeguses olukorras samuti tähtis – ta pole kaugeltki võhik välispoliitikas, sest on aastaid kaitsnud Eesti huve Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees, kus valiti asepresidendiks. Venemaa poliitilised keerdkäigud on Herkelile seetõttu hästi tuttavad.

Ta suudab Vabaerakonda näidata mõistliku alternatiivina neile valijaile, kes otsivad midagi uut vana asemele, ei taha aga loobuda välispoliitikas senisest liinist, mis tundub turvaline. Samasugune efekt aitas mõneti Indrek Tarandit tema esimeses eurovalimiste kampaanias: ühelt poolt protestikandidaat, teiselt poolt endine välisministeeriumi kantsler, keda ka vastasel on seetõttu keeruline lihtsalt tühikargajaks nimetada.

Vabaerakonna toetajate profiilis domineerivad eesti rahvusest mehed, nagu ka Reformierakonnal. Tähelepanuväärne on lisaks see, et Vabaerakond on tugevaim teine eelistus teise valimistel täisnimekirjaga osaleva parlamendivälise partei, EKRE toetajate seas. Viimased olid Emori küsitluses viie protsendi peal, ehk võimalust valimiskünnise ületamiseks on selle järgi nii ja naa. Kindlasti mõõdetakse erakondade toetust enne valimisi veel. Kui EKRE edu suhtes peaks valijate hinge siginema kahtlusi, mine tea, võib osa neist kindluse mõttes ümber rivistuda Vabaerakonna taha.

Seotud lood
23.01.2015 26.01.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto