Praegu, 2015. aastal pälvib see kohaviide teravdatud tähelepanu, sest Roosi tänavast saab ju ehitatava Eesti Rahva Muuseumi juurde viiv peatee.
Igal külal, alevikul, linnal ja tänaval on oma elulugu. Eks nii ka Roosi tänaval. Ja miks mitte areenile ilmujat paremini tunda, temast rohkem teada saada.
Niisiis – Grenzstein ja Roosi tänav? Vaatame kultuuriloos tagasi. Kas tõesti on too legendaarne ajakirjanik Ado Grenzstein (1849–1916) lasknud oma ajalehte Olevik trükkida Narva ja Roosi tänava nurgal?
Kirjandusmuuseumis tallel Oleviku aastakäikudest ilmneb, et 1881. aastast peale (ilmus proovinumber) on tema Olevikul olnud mitu toimetamise ja trükkimise asukohta: alustades omaaegsest Schrammi majast (praegune kesklinna polikliinik), jätkudes Raekoja platsil, Rüütli ja Uueturu tänavas ning Toomemäe jalamil, Ado Grenzsteini enese uhkes ja toredas majas, Lai uulits 1.
Aga Grenzstein ja Roosi tänav?! Kas tõesti oli staažika trükimeistri meenutus oma õpilaspõlvest nii kõvasti paigast ära?
Adot otsid, Gustavi leiad
Andekas ja suure töövõimega Ado Grenzstein lahkus Eestist (aatemeeste omavaheliste tülide pärast) välismaale 1901. aastal. Tema asutatud Olevik jäi siiski ilmuma, küll teiste toimetatuna ja trükituna.
Neli aastat pausi. Siis ilmub Olevik jälle. Tema iga mõõdavadki aastad 1881–1906 ja 1910–1915. Ja 1914. aasta esimeses numbris rõõmustab visa kodu-uurijat suur ja selge kuulutus: G. Grenzsteini trükikoda. Peterburi maantee 17. Just sellele kohale oligi viidanud ka vana trükitööline.
Järgneva viie numbri lehesabaski on märgitud Oleviku trükkimise kohaks G. Grenzsteini trükikoda Peterburi 17.