Sisukord
Päevakomm
Postimees
27.01.2015
Eesti Üks lisaküsimus seoses erakondade valimisprogrammiga Tagakülg Dr Vassiljev tegi eugeenilise avalduse Eesti lühiuudised Hambaravi võidakse lisada ravikindlustuspaketti Viinakuradi vastu ja ilusa naeratuse eest Eesti toetab Ukrainat rohkem kui kahe miljoniga Postimees avas lennujaamas oma värava Anvelt soovitab järgida lõunanaabri eeskuju Horoskoop 27001esikas Male Stalnuhhin loobus osalemast Eestit mustaval konverentsil Majanduse lühiuudised Noppeid tervishoidu käsitlevatest seisukohtadest USA kaalub varustuse juurdetoomist Baltimaadesse Majandus Majanduse lühiuudised Eestlaste idufirma pürib maailma edukaimate sekka Välismaa Tsipras lubab uut Kreekat Teadur: natsiminevik valmistab sakslastele siiani peavalu NATO arutas kinniste uste taga olukorda Ukrainas Auschwitzi õudusi hakkas maailm mõistma järk-järgult Arvamus Juhtkiri: hambad katki ja haridus väike Postimees 1910. aastal Rein Veidemann: kirjanduskultuuri pühakojad Matti Maasikas: Ukraina kriis, Euroopa Liit ja Eesti Lugejate kirjad: loobume kemplemistest Juhani Lemmik: kõva kisaga kärped või võti tulevikku? Tiina Pintsaar: Eesti rahvusputukas Sport Spordi lühiuudised Peep Pahv: liiga varajane materdamine Vormel-1 tulevik: 1200 hobujõudu ja heavy metal Californias vette hüpanud Tribuntsov naudib elu Tallinn Priisle kaared jäävad poele jalgu Tarbija Uus Windows võimaldab häälkäsklusi Hambaravi võidakse lisada ravikindlustuspaketti Tartu Tartu ja Riia suhted edenevad Roosi tänava alguses tegutses trükikoda Noored mahetalunikud täitsid eaka naise soovi Vereülekanne päästis kotka Kelmid kaasasid petuskeemi valla Lugejakiri: keegi sunnib bussijuhte kiirustama Lugejakiri: tasuta või kasuta ühistransport? Tartlased viivad Expole õlle ja puidust vannid Uued mängumaad meelitavad mudilasi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Rein Veidemann: kirjanduskultuuri pühakojad

2 min lugemist
Rein Veidemann FOTO: Postimees.ee

Eesti kultuuri südamikuks on siiani olnud kirjanduskultuur. Kõik sellega seotud kohad, alates suurteoste sündmustõelusest (Põhja-Tammsaare talu Albus, Palamuse, Mahtra jt) ning lõpetades kirjanike ning nende loomingu sünnikodudega, on kantseleikeeles mäluasutused, aga ka vaimse kiirguse allikad. Kultuuri pühakojad. Pärnus Lydia Koidula, Tartus Oskar Lutsu, Võrus Kreutzwaldi, Tallinnas Underi-Adsoni-Tuglase, Vilde ja Tammsaare majamuuseumid, kui siin nimetada esmalt pähe tulevaid suuremaid kirjanike kodusid-muuseume. 

Kes neis on käinud, tunneb alati teatavat nimbust. Seepärast on mulle sügavalt võõrastav kuulda, et kirjanike kunagised kodud tahetakse rakendada rahateenimise vankri ette. Jah, teatrit võib ju neis teha, kui selleks on ruumi ning leidub tegijaid. Koidula muuseum Pärnus on saanud oma püsinäidendi, Vargamäel ja Mahtras on lavastatud eepilisi vaatemänge, Vilde muuseumis on Varius etendanud tubateatrit. Ega sinna rohkem mahukski. Kuid kirjanike kodude-muuseumide peamine missioon on ikkagi olla avatud kirjandushuvilistele ja uute lugejapõlvkondade elavaks puutepunktiks klassikaga. Selle eest küsitav tasu saab olla üksnes sümboolne. Nagu kirikus – korjanduskarbiga.

Kirjutan sellest siin seoses läinud aasta detsembris Tallinna linnamuuseumis, kellele Tammsaare ja Vilde muuseum alluvad, vastu võetud otsusega koondada osa muuseumide töötajaist. Eriti valusalt on see puudutanud muuseumi ja siis kaudselt omavalitsuse palgal olevaid pedagooge, kes ongi teejuhtideks klassikute ellu ja loomingusse.

Kui Eesti Emakeele Selts pöördus avalikult muuseumide katusasutuse ja Tallinna kultuuriväärtuste ameti (seega amet, kes on seatud kaitsma ja haldama kultuuriväärtusi!) poole, siis vastati sealt: «Vaatamata sellele, et A. H. Tammsaaret on püütud seostada sotsiaaldemokraatlike vaadete esindamisega, ei saa sotsialistlikke printsiipe kahjuks rakendada samanimelise muuseumi töös. Aastaks 2014 on sotsialistlik riigikord lõppenud ning me elame turumajanduslikel printsiipidel toimivas ühiskonnas. Ka Tallinna linnamuuseum peab neist lähtuma, mis tähendab muuhulgas seda, et muuseum peab kavandama oma tegevusi selliselt, et oleks suuteline teenima ka omatulu.»

Mõeldes sellele, kui palju kulutab linnavalitsus linnakodanike raha kõiksugu tingel-tangeli ja enesereklaami peale, kõlab niisugune ettekirjutus rohkem kui õelalt. Mina ootan linnalt hoopis vastupidist, kultuuri hindavat ja metseenlikku suhtumist Eesti suurimate kirjanike kodudesse. Mõlemad majad vajavad põhjalikku remonti. Alustatagu kas või kastellaani maja ülevärvimisest. 4. märtsil saab Vilde sünnist 150 aastat. Nii et veel jõuab. 

Seotud lood
26.01.2015 28.01.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto