N, 11.08.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Priidu Pärna: seadusandja viigilehed

Priidu Pärna
Priidu Pärna: seadusandja viigilehed
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Priidu Pärna
Priidu Pärna Foto: Postimees.ee

Kooseluseadus saab olema hea ja halva seaduse konkursil tugev kandidaat, kirjutab notar Priidu Pärna. Ja tõenäoliselt mõlema kategooria auhinnale.

Kui ma rohkem kui tosin aastat tagasi justiitsministeeriumis töötades küsisin tollaselt liberaalist justiitsministrilt, kas reguleerime perekonnaseaduse eelnõus ka samasooliste paaride kooselu, oli vastus kindel «ei». Ministri erakond on tänini valitsuses juhtoinas ning tema tollased noored nõunikud Taavi Rõivas ja Keit Pentus praegu hoopis kõvemad tegijad. Aega on läinud ja seisukohad muutunud. 2014. aastal sai pärast tuliseid vaidlusi ja tõelist üldrahvalikku seadusloomet kooseluseadus teoks.

Ja mina ei ole kooselu reguleerimise vastane. Möönan, et samale tulemusele jõuaks ka muid võla- ja pärimisõiguslikke instrumente kombineerides. Eelkõige oli kooseluseadus samasoolistele paaridele ühiskondliku tunnustuse (au)küsimus. Eestis on levinud arusaam, et kui sul pole seadust, siis sind pole olemas. Nüüd on kired vaibunud. Käimasoleva hea ja halva seaduse konkursi raames hinnakem üksnes tagantjärele hea õigusloome tava valguses, kuidas seadus sündis.

Tagasi üles