Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Lumerõngas on peaaegu juhitamatu

Tallinnas Nõmmel tegutsevas lumepargis on lumerõngarajal võetud kasutusele kõikvõimalikud turvameetmed, ent külastajate loovusel ei ole piire ning täielikku turvalisust on pea võimatu tagada.

Vahur Teder on juhatanud Nõmme lumeparki mitu aastat ja selle aja jooksul on turvalisuse osas tehtud mitu olulist muudatust. «Kliendid ütlevad, et meie rajad on läinud igavamaks, kuid me ei saa riskida nende tervisega,» ütleb ta.

Traumasid tuleb aeg-ajalt siiski ette. «Kuna tegemist on talvespordi ja libedusega, siis väiksemaid traumasid on kindlasti. Õnneks on neid aastatega oluliselt vähemaks jäänud. Pean tunnistama, et alguses, kui me sellega siin tegelema hakkasime ja raja üle võtsime, siin oli mõningaid juhtumeid,» tunnistab Teder.

Lumerõngas on hoo pealt peaaegu juhtimatu ja sellega on radadel arvestatud. Seetõttu eeldatakse, et inimene ise rajal midagi väga reguleerima ei hakka. Kuna sõitja ei saa oma tegevust juhtida, vastutavad lumepargi juhataja sõnul turvalisuse eest eelkõige omanikud.

Keeruliseks teeb raja turvalisuse tagamise see, et rajaolud võivad muutuda viie minutiga ja personal peab sellele vastavalt reageerima. Tavaliselt asetatakse kiiruse vähendamiseks rajale kummimatid, mis hoiavad ära rajalt väljalendamise. Sellega kontrollitakse kiirust, millega mäest alla tuhisetakse.

Probleemne on ka see, et inimesed eiravad instruktorite korraldusi. Üheks levinud võtteks on «rong», mis tähendab seda, et mitu järjestikust lumerõngaga sõitjat võtavad üksteise rõngastest kinni. Selle tulemusena muutub mäest alla tuhisev mass suuremaks ja hoog kiiremaks. Sellist sõiduviisi kasutas ka Otepää lähistel traagilises õnnetuses hukkunud naine.

Teiseks levinud veaks on see, et hoitakse liiga väikest pikivahet. Eamasti suudab 40 kilo kaaluv laps saavutada mäest alla lastes oluliselt väiksema hoo kui üle 100 kilo kaaluv mees. Kuna lapse kiirus on väiksem, raugeb hoog varem ja suurema massiga täiskasvanu võib talle lihtsalt otsa sõita.

Mõnikord tulevad lapsed lumerõngast pahaaimamatult välja ja siis saadav trauma on veel suurem kui lumerõngaste kokkupõrkamisel. Pikivahe on probleemiks siis, kui mäel on palju inimesi ja ei viitsita järjekorras seista.

Nõmme lumepark ei ole seetõttu teadlikult oma lumerõngaste arvu suurendanud, sest inimeste kannatamatus võib tekitada neile ohtlikke vigastusi. Samuti kaalutakse pärast Otepääl juhtunud õnnetust kiivrite kasutusele võtmist.

28.01.2015 30.01.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto