Mustonenfest — barokk-punki, Kesk-Euroopat ja juudi müstikat

3 min lugemist
Barokk-punkarid Red Priest- üks mustonenFesti peaesinejaid FOTO: MustonenFest

Helistan Andres Mustonenile Iisraeli. «Tere, räägiksime ehk mõne sõnaga algavast MustonenFestist, teeks sellise väikese loo.» – «Miks siis väikese loo?» küsib Mustonen üllatulult. «Ikka suur lugu tuleb teha, Iisraelis kõik ajalehed räägivad praegu MustonenFestist.»

Nimelt toimub MustonenFest sel aastal esimest korda ka Iisraelis. Pärast seda kui 8. veebruaril Eestis punkt pannakse, jätkatakse 19. veebruaril Iisraelis. Palusime maestrol kommenteerida esinejaid, kes Eestis üles astuvad.

Vokaalansambel Armenian Voices ( Armeenia)

«Tänavu möödub sada aastat Armeenia genotsiidist ja see on pühendatud ka neile sündmustele. Armeenia on minu jaoks üks tähtsamaid kultuuririike, kuna tegu on esimese kristliku riigiga. Armeenias kantakse seda vokaal-, kuid eriti instrumentaalmuusikas kogu aeg edasi. Minu festivalil on alati mõni orientaalne esineja – Süüriast, Iisraelist, Gruusiast või Armeeniast, kes kannavad edasi väga varjast kultuuritraditsiooni, mis Euroopa riikides on ammu kadunud.»

Red Priest ( Suurbritannia)

«Nemad on mulle väga hingelähedane ansambel, sest nad ei ole mingisugune kuivikust barokkmuusika ettekandja. Mind ei huvita ka teoreetilised targutamised selle stiili üle ega selle oletatavad autentsed probleemid. Ma suhtlen rohkem nende inimestega, kes on kreatiivsed ja meeletu energiaga. Red Priest on üks sellistest, mida ma nimetaksin barokk-punk-ansambliks. Neis on tugev pungiollus ja tänu sellele see muusika elab täpselt nii, nagu ta peab elama. Vivaldi on minu jaoks esimene rockhelilooja, kes on loonud sellesama imidži Euroopa kultuuris, mille praegusel ajal on loonud rockmuusikud.»

New Classic Ensemble Vienna

«Koos austria pianisti  Lisa Smirnova ja Salzburgi muusikutega oleme loonud ansambli, millega on palju saanud ka maailmas ringi tuuritada. Mängime klassikalist  muusikat, mis on eelkõige seotud Viiniga, aga ka laiemalt Kesk-Euroopa aladega. Põhilisteks heliloojateks siis Mozart, Haydn, Bach ja Schubert. Teeme korralikke suuri kontserte, aga väikses formaadis, mis loob pildi Euroopa aristokraatsest kultuurist.»

Farinelli värvides: kontratenorid Yaniv d’Or ja Risto Joost

«Farinelli seostub kohe loomulikult kastraatlauljaga. Üles astuvad briti kontratenor Yaniv d’Or ja eesti juhtiv kontratenor Risto Joost. Plaan ongi anda edasi kontratenorite kultust, seda, kui palju muusikat neile loodi ja kui suured superstaarid nad olid. Kuna kastraadid olid omal ajal ju tõesti kastraadid, olid nad unikaalne nähtus, kellele loodi palju muusikat. Händel on ju täis sellist muusikat. See on üks suur epohh Euroopa ajaloos, mis 19. sajandil kadus. Mina olen ise kuulnud veel lindilt üht 20. sajandi viimast kastraat-kontratenorit.»

Rascher Saxophone Quartet, Klaaspärlimäng Sinfonietta, klaveriduo Rostislav Krimer ja Paul Badura-Skoda

«Ainulaadne kontsert, kuna üles astub klaverimuusika suurimaid legende maailmas Paul Badura-Skoda, kes mängib nii ajaloolisi kui ka modernseid klavereid. Koos temaga noorema põlvkonna pianist Rostislav Krimer. Nendega koos esitame teiste hulgas sellise hiti nagu Mozarti kahe klaveri kontserti. See on selles mõttes üks huvitavamaid kontserte, et loob silla mitmete põlvkondade vahel.»

Verdi «Reekviem»

«Esitasin Verdi «Reekviemi» Verdi aastal paljudes Euroopa maades suurte kooride ja orkestritega ning suurepäraste solistidega. Tahtsin seda lõhna ka Eestisse tuua. See on minu jaoks tõeline tähtteos, mis kõnetab inimesi ja millel on tohutud emotsioonid. Täiesti surematu teos.»

Anat Fort (Iisrael), Art Jazz Quartet

«Anat Fort on plaadifirma ECM artist. Tema on juhtiv iisraeli-ameerika jazzpianist-helilooja, kes festivali puhuks kirjutas spetsiaalse teose, süidi jazzklaverile. Meil on külas elitaarne, interkontinentaalne jazzpianist. Sellel kontserdil teeb kaasa ka Yaniv d’Or, kes laulab juudi ja sefaradi muusikat. Seda tuleb märkida, sest minu  sidemed Iisraeliga on väga tugevad.»

Alexander Knaifel «Saalomoni ülemlaul»

«Alexander Knaifeli «Saalomoni ülemlaul» on kirjutatud neljale koorile ja tšellole. Teos on kirjutatud umbes kolmkümmend aastat tagasi ja esimest korda kanti seda ette Washingtonis koos Mstislav Rostropovitšiga. Minu nägemuse järgi on see muusika, mis on jõudnud kõige kõrgemale sellistesse taevastesse sfääridesse, puhtusse ja harmoonia täiusesse. See annab kõigile lootuse ja valguse.»

Mustonenfest 30. jaanuarist 8. veebruarini Tallinnas, Pärnus, Jõhvis. Täpne kava aadressil www.concert.ee/mustonenfest.

Seotud lood
29.01.2015 31.01.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto