Carlos Ivan Vargas: e-Eesti ehk lihtsuse keerukus

29. jaanuar 2015, 23:59

4 min lugemist

Välismaalasel pole sugugi kerge kohaneda Eesti e-teenustega, sest nende lihtsust on raske uskuda ja eestlased ei tule selle pealegi, et välismaalased vajavad selgitusi, kirjutab Carlos Ivan Vargas, Mehhikost pärit üliõpilane, kes uurib Tallinna Ülikoolis e-valitsuse toimimist.

Tellijale

Enamik neist, kes pole kunagi Eestis viibinud, ei suuda õieti kuidagi mõista e-teenuseid, mida valitsus pakub. Eestis elaval välismaalasel on neid raske mõista ja veel raskem kasutada, ehkki nad on ju mõeldud kasutajate elu lihtsustama. Seepärast nimetaksin seda iseäralikku olukorda lihtsuse keerukuseks.

Meie, välismaalased, tuleme riikidest, millest mõned on tehnoloogiliselt arenenud, mõned vähem arenenud, mõned aga sellised, mis tehnoloogiajaotuse poolest erinevad Eestist drastiliselt. Kohtades, kust me pärit oleme, võidakse pakkuda mõningaid e-teenuseid ja me teame nende olemasolust; mõnikord oleme neid kasutanud, mõnikord mitte. Eestis on selles mõttes kõik vastupidi: peaaegu kõik saab ära teha e-teenustega oma arvuti, mobiiltelefoni ja ID-kaardi abil. Põhimõtteliselt pole mingit tarvidust minna füüsiliselt kuhugi bürokraatlikke probleeme lahendama. See on paeluv, vahetevahel lausa maagiline, eriti meile, kes me oleme harjunud veetma tunde järjekorras, et siis sattuda tigeda riigiteenistuja silme ette ja lõpuks ikkagi oodata nädalaid ka väga lihtsa toimingu sooritamiseks.