Sisukord
Maailm
Postimees
30.01.2015
Eesti Dilbert Kampaaniavigade edetabel Rahvastikuteadlane: töökohad kõigepealt Kommunismiohvrite memoriaal tuleb Maarjamäele Komisjon võtab ajateenijate laenuteema taas üles Erakonnad lubavad valimistel mullust lund Konkurentsivõime euroraha ähvardab pihustumine Riigikogu tühistas alaealiste abordipiirangu Tagakülg Lastekaitse Liit taunis kõurikut käsitlevat telelugu Kohus ei vabastanud Herman Simmi enne tähtaega Teerulliga kutsuti toetama originaalloomingut Eesti lühiuudised Piirivalve ajaloolised ülesvõtted kolisid filmiarhiivi Horoskoop Eesti kokk katsus rammu toidumaailma vägevatega Majandus Komisjon võtab ajateenijate laenuteema taas üles Majanduse lühiuudised Eesti Pank võib hakata ostma riigifirmade võlakirju Erakonnad lubavad valimistel mullust lund Kuu aega vanurite külalistemajas elanud ärimees jättis arve maksmata Välismaa Hinne B—: EL näitas mullu Venemaa suhtes tavatut ühtsust Välismaa lühiuudised Hinded Euroopale: suhted USAga B+, immigratsioon D+ Arvamus Ukraina kangelane: me vajame hädasti abi, relvaabi! Indrek Kuus: Virve läks rikki Postimees 1930. aastal Carlos Ivan Vargas: e-Eesti ehk lihtsuse keerukus Juhtkiri: Strateegiline koostöö või taktikaline laristamine? Henrik Roonemaa: seda maja pole olemas, seda lille pole olemas Siim Ruul: Valimisdebatt ETVs — iga algus on raske Päeva karikatuur Kultuur Mustonenfest — barokk-punki, Kesk-Euroopat ja juudi müstikat Sport Spordi lühiuudised Vali tuul muutis laskmise loteriiks Kalev sai Balti liiga play-off’is raske võidu Rahvuskoondis raha eest: saab nii tulemuse kui ka lojaalsuse Tallinn Kommunismiohvrite memoriaal tuleb Maarjamäele Tarbija Hoopis teistmoodi Hiina Tartu Konguta vallavanem jätkab tööd Tisleritöö vajab teravat silma Tartu linn toetab Mariupoli haiglaid Aiaposti ladumine ja viimistlustööd pottsepaneiule raskusi ei valmista Juuksuripoissi ootab võistlus Venemaal Rahulolematus Tartu kunstimuuseumi direktori tegevusega jätkub Maanteeamet kaalub kahetasandilist Riia ringi Priit Pullerits: miks ma olen venelaste poolt? Vambola Tiik: taastame Raadi mõisa peahoone Preemia hoiab meeles teatrite ehitajat Aafriklased näitavad taset Meelelahutus Koomiks Sudoku

Hinne B—: EL näitas mullu Venemaa suhtes tavatut ühtsust

2 min lugemist
9. juulil Kremlis: Venemaa president Vladimir Putin ja toona veel Itaalia välisministri ametit pidanud Federica Mogherini, kellelt nõuti, et ta ütleks ELi kõrgeks välisesindajaks saamise nimel lahti oma venelembesest suhtumisest. FOTO: AP/Scanpix

Hoolimata riikidevahelistest traditsioonilistest erinevustest läks aasta 2014 ajalukku kui aasta, mil EL suutis Venemaa küsimuses näidata erakordset üksmeelt, leiab Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) oma värskes «Euroopa välispoliitika hinnetelehes». Sama hinnangu järgi varjutas Venemaa mullu kõik muud teemad.

Maineka mõttekoja analüüsi sissejuhatuse esimene alajaotus kannab pealkirja «Partnerluse lõpp Venemaaga».

«2014. aasta sündmused on näidanud, et neil, kes olid Venemaa suhtes skeptilised, oli õigus ning mõttetud kompromissfraasid, millel ELi poliitika rohkem kui kümnendi põhines, olid just täpselt seda: mõttetud,» nenditakse hinnangus. «See «Partnerlus moderniseerimise nimel» ei toonud ei parterlust ega moderniseerimist ning ELi ja Venemaa arusaamal ühisest naabrusest on väga vähe ühist.»

Analüüsis öeldakse, et Euroopa polnud valmis Moskva kättemaksuks selle peale, kui Ukraina otsustas neid Venemaale eelistada. Samas tõdetakse, et Venemaas pettumise lugu on paljuski Saksamaa lugu, kellel oli venelaste Ukraina-invasiooni alguses lootus, et ehk annab kriisi siiski kuidagi rahumeelselt leevendada.

«Saksamaal kulus aega 2014. aasta esimese poole lõpuni, et mõista, et Vene agressioonile ei saa vastu astuda ainult diplomaatiliste vahenditega,» jätkub tekst. «Ent kui ta sellest juba aru sai, näitas Saksamaa üles muljetavaldavat juhtimist, et saada nõusolek sanktsioonide paketile ning veenda tõrksamaid riike, nagu Hispaania ja Itaalia.»

Liikmesriikidele jagas ECFR ka «liidri», «toetaja» ja «viilija» hindeid kategooriates, kus üks või teine maa torkas silma kas siis eestvedaja, tugeva poolehoidja või hoopis takistajana.  Selgemalt kui varasematel aastatel kerkis esile üks juhtriik, kelleks oligi Saksamaa. Berliini tõsteti liidrina esile 17 valdkonnas, neile järgnesid Rootsi ja Ühendkuningriik kumbki 11 korraga.

Ka Baltimaade puhul võib öelda, et nad esinesid mullu ELi välispoliitika ajamisel silmapaistvalt: kõiki kolme tõsteti liidrina esile viies valdkonnas.

Kolm Lääne-Euroopa suurt – Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik –, kaks Ida-Euroopa suurt – Poola ja Rumeenia – ning Holland, Rootsi ja Baltimaad on toodud esile kui Vene-vastaste sanktsioonide eestvedajad. Balti kolmikut, Belgiat ja Tšehhimaad kiidetakse Venemaa vaba meedia toetamise eest. ELi-USA suhete edendamisel Venemaa küsimuses tõstetakse esile kolme Baltimaad, Rumeeniat, Poolat, Rootsit ja Ühendkuningriiki.

Mõnevõrra üllatavamalt võib ehk tulla Eesti tõus juhtgruppi kahes rahvusvahelise kriisireguleerimisega seotud kategoorias, milleks olid humanitaarabi andmine ja Kesk-Aafrika Vabariigi hädakutsele vastamine. Samast ajajaotusest tuli ka Eesti ainus «viilija» tiitel – ECFR pole rahul meie passiivsusega kliimamuutuste pidurdamisel.

Olulise tähelepaneku tegi ECFR ka Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi kohta. Pariisi puhul leiti analüüsis, et kuigi nad on aktiivsed endale traditsiooniliselt huvi pakkuvates küsimustes, nagu nn Islamiriigi tagasilöömine või Kesk-Aafrika humanitaarkriisi ohjeldamine, jäävad nad suures mängus ilmselgelt Berliini varju.

Ühendkuningriigi välispoliitika kohta märkis ECFR aga kergelt humoorikal toonil, et hoolimata EList lahkumise jutust on britid ravimatult eurooplased: nad on ühenduse välispoliitika ajamisel initsiatiivi ilmutanud pea kõigis valdkondades peale Aasia.

ECFR koostas välispoliitika hinnetelehe tänavu viiendat aastat järjest. Üks selle Venemaa osa autoreist on endine Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse juht ja veel varasemast perioodist Postimehe ajakirjanik Kadri Liik. Eesti teemadel panustas raporti koostamisse ka Tartu Ülikooli Balti poliitika professor Andres Kasekamp.

Seotud lood
29.01.2015 31.01.2015
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto