Sisukord
Välismaa
Postimees
02.02.2015
Eesti Palju õnne Male Mälumäng Eesti meenutab Tartu rahu aastapäeva Dilbert Meeldib, sest kõigile ei meeldi Taksode kokkupõrkes sai vigastada kolm inimest Rahvarinde ideoloogi lahkumine Aseesimees ja juhatuse liige lahkusid RÜEst Erakonnad ei soostu ministrikohti ennustama Eesti lühiuudised Tallinna lennujaamas avanes Postimehe värav Päästeamet abistab meelsasti hättasattunud loomi Autovargad eelistavad Volkswageneid ja BMWsid Horoskoop Tagakülg Majandus Toetada või mitte? Soojatootjad on vihased Eesti Energia statistikaäri peale Majanduse lühiuudised Tallinna börsil oli viie aasta parim jaanuar Välismaa Välismaa lühiuudised Moskvas põles kaks päeva ülikooli raamatukogu Kreeka tahab saada vahendajaks Ukraina ja Venemaa vahel Arvamus Vastulause: üksikkandidaadid on nördinud Ülo Kaasik: ka odav laen tuleb tagasi maksta Vahur Made: võit ja rahu Urve Eslas: masinlikkuse kurjus Juhtkiri: valimiseelne hoogtöö Postimees 1936. aastal Helga Kalm: oht ka Eesti julgeolekule Kultuur Käiku läheb kaks uut filmi Sport Spordi lühiuudised Kalev/Cramo andis Euroliiga tiimidele nippe Laskesuusatamises napib kõike, mida tipus vaja Heas vormis Djokovic on Austraalias ületamatu Tarbija Riik sunnib ettevõtteid pudeleid korjama Investeerimishoius on üsna mõttetu toode Tartu Tartu rahu tähistamine algas kõnekoosolekuga Restoranid pakuvad veebruaris suuri maitseelamusi Tartu avab täna 400,4 meetrit pika Ihaste silla Kolkjas kihutasid taas kelgud Koduta mees pälvib inimeste kaastunnet ja põlgust Puhja rahvas vaeb kooli tulevikku Kalle Muuli: see on esimene kord, kus tunnen, et peaks ise sekkuma Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kreeka tahab saada vahendajaks Ukraina ja Venemaa vahel

2 min lugemist

Euroopa Liit peab lõpetama krampliku Venemaa-vastase tegevuse ja kaaluma, mida ühendus tahab Moskvaga pikas perspektiivis peale hakata, teatas eile Kreeka uus vasakerakonda Syriza kuuluv välisminister Nikos Kotzias.

«EL peab lõpuks kaaluma, mida ta soovib Venemaaga pikas perspektiivis teha, mitte reageerima moraalselt otsekoheselt ja korrektselt, kuid kramplikul viisil,» ütles Kotzias kohalikule uudisteagentuurile Athens News Agency.

«Kreeka ei saa katkestada oma ajaloolisi sidemeid Venemaaga, kuid võib asuda vahendajarolli ning arendada läbirääkimisi Venemaa ja Ukraina vahel,» lisas kuni 1989. aastani Kreeka Kommunistlikusse Parteisse kuulunud Kotzias. Kotzas rääkis ka, et Vene välisminister Sergei Lavrov on kutsunud ta Venemaale neid küsimusi arutama ning peagi vestlevad telefonitsi ka president Vladimir Putin ja Kreeka peaminister Alexis Tsipras.

Kotzas kinnitas, et rääkis Kreeka sellisest positsioonist ka USA välisministri John Kerryga.

Kotzias lisas, et EL võib oma tegevusega konfliktipiirkonnas veelgi õli tulle valada. «See destabiliseerumine ületab Vene-Ukraina piiri, jõuab Lähis-Itta ning levib sirbina Põhja-Aafrikasse, tuues kaasa kümned tuhanded põgenikud, islamivõitlejad, haigused ja muud tüüpi ohud,» lisas välisminister.

Kotzias märkis, et EL ei tohiks Kreekat kohelda paariariigina, kuna riik on võlgades. «Viimasel Euroopa Liidu Nõukogu kohtumisel (neljapäeval – toim) mõistsid minu kolleegid, et nad ei saa käituda Kreekaga, nagu oleks see paariariik, kuna ta on raha võlgu,» täpsustas Kotzias, kelle sõnul üks asi on võlgnevus, teine asi on igasugustest õigustest loobumine ELis. Teisipäeval, kui Euroopa valitsusjuhid tegid ühisavalduse, milles kutsusid euroliidu välisministreid üles kehtestama Venemaale uued piirangud, teatas Ateena, et avaldus tehti Kreeka nõusolekuta, mistap eirati neid kui suveräänset ELi liiget.

Neljapäevasel välisministrite kohtumisel, mille tulemusel otsustati pikendada Venemaale seni kehtestatud sanktsioone ja neid ka laiendada, toetas Ateena leebemat sõnastust. Paljud teised ELi liikmed ja USA leiavad aga endiselt, et Venemaale on vaja avaldada tugevamat survet, vastasel juhul Ukraina rahuläbirääkimistes edu ei saavuta.

Sel nädalavahetusel Minskis toimunud järjekordsetel rahukõnelustel ei saavutatud endiselt mingit edu seni üle 5000 inimelu nõudnud konflikti lahendamises. Eile nõudsid separatistid Ukraina valitsusvägedelt relvade maha panemist ning uue, viimaste päevade võite arvestava kontrolljoone ära märkimist. Separatistid väitsid ka, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) süüdistab neid alusetult nii kuritegudes, mille on pannud toime Ukraina valitsusväed, kui läbirääkimiste tõkestamises. OSCE teatel ei näidanud separatistid Minskis üles mingit koostöövalmidust.

Lääneriigid ja Ukraina süüdistavad Venemaad regulaarvägede ja relvastuse Ukrainasse saatmises, Moskva eitab seda. Separatistid väidavad, et raskerelvastus, mida nad kasutavad, on ära võetud Ukraina armee käest.

Kreekas võimule tulnud vasakpoolsel Syrizal ja nende parempoolsel koalitsioonipartneril Sõltumatud Kreeklased on head suhted Venemaaga. Venemaa on sealjuures lubanud, et kui Ateena rahvusvaheliste võlausaldajatega kokkuleppele ei jõua, saavad nad abi Moskvast.

Seotud lood
    31.01.2015 03.02.2015
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto