Sisukord
Välismaa
Postimees

Kreeka tahab saada vahendajaks Ukraina ja Venemaa vahel

2 min lugemist

Euroopa Liit peab lõpetama krampliku Venemaa-vastase tegevuse ja kaaluma, mida ühendus tahab Moskvaga pikas perspektiivis peale hakata, teatas eile Kreeka uus vasakerakonda Syriza kuuluv välisminister Nikos Kotzias.

«EL peab lõpuks kaaluma, mida ta soovib Venemaaga pikas perspektiivis teha, mitte reageerima moraalselt otsekoheselt ja korrektselt, kuid kramplikul viisil,» ütles Kotzias kohalikule uudisteagentuurile Athens News Agency.

«Kreeka ei saa katkestada oma ajaloolisi sidemeid Venemaaga, kuid võib asuda vahendajarolli ning arendada läbirääkimisi Venemaa ja Ukraina vahel,» lisas kuni 1989. aastani Kreeka Kommunistlikusse Parteisse kuulunud Kotzias. Kotzas rääkis ka, et Vene välisminister Sergei Lavrov on kutsunud ta Venemaale neid küsimusi arutama ning peagi vestlevad telefonitsi ka president Vladimir Putin ja Kreeka peaminister Alexis Tsipras.

Kotzas kinnitas, et rääkis Kreeka sellisest positsioonist ka USA välisministri John Kerryga.

Kotzias lisas, et EL võib oma tegevusega konfliktipiirkonnas veelgi õli tulle valada. «See destabiliseerumine ületab Vene-Ukraina piiri, jõuab Lähis-Itta ning levib sirbina Põhja-Aafrikasse, tuues kaasa kümned tuhanded põgenikud, islamivõitlejad, haigused ja muud tüüpi ohud,» lisas välisminister.

Kotzias märkis, et EL ei tohiks Kreekat kohelda paariariigina, kuna riik on võlgades. «Viimasel Euroopa Liidu Nõukogu kohtumisel (neljapäeval – toim) mõistsid minu kolleegid, et nad ei saa käituda Kreekaga, nagu oleks see paariariik, kuna ta on raha võlgu,» täpsustas Kotzias, kelle sõnul üks asi on võlgnevus, teine asi on igasugustest õigustest loobumine ELis. Teisipäeval, kui Euroopa valitsusjuhid tegid ühisavalduse, milles kutsusid euroliidu välisministreid üles kehtestama Venemaale uued piirangud, teatas Ateena, et avaldus tehti Kreeka nõusolekuta, mistap eirati neid kui suveräänset ELi liiget.

Neljapäevasel välisministrite kohtumisel, mille tulemusel otsustati pikendada Venemaale seni kehtestatud sanktsioone ja neid ka laiendada, toetas Ateena leebemat sõnastust. Paljud teised ELi liikmed ja USA leiavad aga endiselt, et Venemaale on vaja avaldada tugevamat survet, vastasel juhul Ukraina rahuläbirääkimistes edu ei saavuta.

Sel nädalavahetusel Minskis toimunud järjekordsetel rahukõnelustel ei saavutatud endiselt mingit edu seni üle 5000 inimelu nõudnud konflikti lahendamises. Eile nõudsid separatistid Ukraina valitsusvägedelt relvade maha panemist ning uue, viimaste päevade võite arvestava kontrolljoone ära märkimist. Separatistid väitsid ka, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) süüdistab neid alusetult nii kuritegudes, mille on pannud toime Ukraina valitsusväed, kui läbirääkimiste tõkestamises. OSCE teatel ei näidanud separatistid Minskis üles mingit koostöövalmidust.

Lääneriigid ja Ukraina süüdistavad Venemaad regulaarvägede ja relvastuse Ukrainasse saatmises, Moskva eitab seda. Separatistid väidavad, et raskerelvastus, mida nad kasutavad, on ära võetud Ukraina armee käest.

Kreekas võimule tulnud vasakpoolsel Syrizal ja nende parempoolsel koalitsioonipartneril Sõltumatud Kreeklased on head suhted Venemaaga. Venemaa on sealjuures lubanud, et kui Ateena rahvusvaheliste võlausaldajatega kokkuleppele ei jõua, saavad nad abi Moskvast.

Seotud lood
    22.02.2020 24.02.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto