Sisukord
Päevakomm
Tänane leht
03.02.2015
Eesti Dilbert Mälumäng Palju õnne Horoskoop Pinged võimuliidus koguvad hoogu Male Tagakülg Eesti lühiuudised 0302esikas Tartu rahulepingu sõlmimisest möödus 95 aastat Assar Pauluse uurimisega tehti ajalugu Ratastooli-Andu pidas orja Eest luteri kirik sai uue juhi Katkistes peredes kasvavad katkised lapsed Taavi Rõivas tikub koolidesse Majandus Majanduse lühiuudised Klaipedast ostetud gaasi saab Eestisse tuua vaid paar nädalat aastas Välismaa Venemaa homoseksuaalid peavad valima: istud vagusi või saad peksa Peagi stardib tulevane kosmosetakso Välismaa lühiuudised Arvamus Postimees 1930. aastal: kas kommunistide uus ohver? Juhtkiri: lapse huvid eelkõige Mart Luik: uhked, aga vaesed Päeva karikatuur Liisa Berezkin: ISIS – mida näeb Jaapani ühiskond? Taavi Minnik: kas Putin saadab «batka» pensionile? Ivar Raig: kuidas vasakpööre Kreekas mõjutab eurot? Kultuur Kultuuriuudiste veerg Sport Spordi lühiuudised Eeskuju kõrvale läbi aegade parimaks ja palju raha Zahkna: Otepää medalid võtsid MMi pinge maha Suvisel MMil kõrget kohta jahtiv Ploomipuu läheb olümpiale kulla järele Tallinn Linn tahab ehitust kaitsealaga takistada Tallinna lühiuudised Tartu Tartu rahu aastapäev algas langenute mälestamisega Juhid võtsid uue silla ruttu omaks Tõrvandi päästekomando kolis Tartusse Ülikool meelitab tasuta kursustega Flybe ja Tartu linn panid seljad kokku Tartu lennujaamal oli hea aasta Paul Ariste elutööd kajastab näitus Gert Kullamäe: tahaks loota, et meestel on euromängu valus kaotus unustatud Lastehaigla tänab kängurutooli ja teiste kinkide eest Kergtee kasvab suvel pikemaks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mart Luik: uhked, aga vaesed

2 min lugemist
Mart Luik FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

«Super Mario» ehk Euroopa Keskpanga president Mario Draghi on otsustanud rahatrükimasina täistuuridel tööle panna, algatades üle ootuste mahuka riiklike võlakirjade ostuprogrammi Euroopas. Eesmärk on lihtne – kiirendada Euroopas inflatsiooni ja elavdada majandust. Inflatsiooni mõju majandusele on nagu vererõhk inimorganismis. Kõrge vererõhk toob kaasa tervisehädad, aga kui vererõhk puudub, siis oleme surnud.

Nüüd on Eesti sattunud unikaalsesse olukorda. Euroopa jõudis arusaamiseni, et kärbetega on lüpsilehm koomasse näljutatud ja ainus võimalus ta ellu äratada on õnnetu loom steroide täis pumbata. Range fiskaalpoliitika austajad Tallinnas võivad teha mida iganes, aga Euroopa Keskpanga otsuse vastu ei saa. Euroopa tahab kulutada!

Möödunud nädalal juhtis rikaste riikide organisatsiooni OECD juht Angel Gurria taas tähelepanu Eesti eripärale – see on üks imelik riik, tootlikkus on madal, infrastruktuur kehv ja inimesed kolivad ära, aga samas on Eesti riik võlgadest vaba. Majandusekspert Heido Vitsur ütleb selle peale, et meie majanduslik mõtlemine pole konservatiivne, vaid primitiivne.

Kui Eestil oma võlakirju pole, tuleb põhimõtteliselt hakata rahastama teiste kulutamist. Kuna see ei tundu hea plaan, on mitmed analüütikud pakkunud, et oleks aeg ka meie riigil hakata võlakirju emiteerima. Aga see idee ei sobi meie keskpangale ja rahandusministeeriumile. «Laenu võtmine lihtsalt niisama on vastutustundetu,» ütleb rahandusminister Maris Lauri. Õige, aga keegi pole seda ette pannudki. Eesti Panga asepresidendil Ülo Kaasikul oli eilses Postimehes hoopis huvitav mõttekäik: suurt laenu tasub võtta, kui majandusel läheb halvasti, aga ... majanduskriisi aegu polnud Eesti riik suure laenu võtmiseks piisavalt usaldusväärne. Millal siis võib laenu võtta?

Kindlasti pole meil midagi õppida Kreeka või Itaalia stiilis võlgu elamisest, aga pole ka mõtet koonerdada viimsepäeva ootuses. Olla uhke ja vaene. Nagu praegu, et meil on piir Venemaaga võssa kasvanud, merepäästega tegelevad riigi asemel vabatahtlikud või näiteks Eesti ei saa tanke soetada, sest nendega pole kuskil õppusi läbi viia. Investeeringud on olulised, et teha valmis suuri asju, aga samas elavdada ka majandust.

Mul oleks üks selge ettepanek. Kolme aasta pärast tähistab Eesti oma sajandat sünnipäeva. Teeme Eestile kingituse ja otsustame ehitada korralikud neljarealised teed nii Tartusse kui Narva. Ja mitte kümne kilomeetri kaupa, vaid lõpuni välja. See läheb maksma umbes miljard eurot ja loomulikult tuleb see raha laenata. Paljud mehed saaksid tööd. Osa ehitajaid tuleks Soomest koju, mille üle nende pered rõõmustaks. Võikski jääda plusse kokku lugema, aga kõige olulisem argument on liiklusohutus. Nii Tallinna-Tartu kui Tallinna-Narva maanteel hukkub aastas 15–20 inimest ja suurem osa neist avariidest jääksid normaalsel maanteel juhtumata...

Loomulikult neid 2018. aastaks valmis ei jõuaks, aga ma olen kindel, et sünnipäevalaps ei pahanda, kui näeb, et töö käib.

Seotud lood
    02.02.2015 04.02.2015
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto