Sisukord
Arvamus
Postimees
04.02.2015
Eesti Mälumäng Male Keeleinspektsioon uurib Maardu linnapea riigikeele oskust Palju õnne Eesti filmis pole põhjust kahelda Postimehega hakkab kino saama Täna esimene valimisväitlus Noore teadlase preemia sai geeniteadlane Lili Milani Saaremaal põles plastitehas suure leegiga Umbes pooled vägistamissüüdistused reisilaevadel kohtusse ei jõua 0402esikas IRL võitleb taas kalleima saadikukoha eest Eesti lühiuudised Horoskoop Tagakülg Dilbert Kaitseliit tahaks kodudesse rohkem relvi Majandus Majanduse lühiuudised Majanduse lühiuudised Pangad on saanud esimesed tagasilöögid Välismaa Timmermans: pagulaste probleemist ei pääse keegi Kreeka liidrid otsivad kokkulepet Lääs liigub lähemale Ukrainale sõjalise abi andmisele Rindel õpitud: kõige tähtsam on ise ellu jääda! USA leetripaanikale lisandub vaktsiiniparanoia Arvamus Marti Aavik: suur siht? Olev Remsu: Savisaar ümberpiiratud Ain Aaviksoo: patsienti aitab tugev tervishoiuvõrk, mitte tervishoiutoru Postimees 1933. aastal: Hitler «ei idealiseeri sõda» Juhtkiri: Ukraina vajab relvaabi Lugeja kiri: sõnavabadus ja ajuvabadus Mart Raudsaar: palju kisa, vähe villa Kultuur Eesti filmis pole põhjust kahelda Sport Teatevõistkonnad lõpetasid EMi 9. kohaga Spordi lühiuudised Kui kõik ei lähe nii, nagu tahaks ehk vastuolulisest hooajast võib ka positiivset leida Eesti naiskond – must hobune ja soosik Rock näitas võimu, Tarvas võitles, ülejäänud langesid Tallinn Keeleinspektsioon uurib Maardu linnapea riigikeele oskust Tartu Libastumine linnavalitsuse trepikojas lõppes kipsiga Mullu valminud parimaid hooneid iseloomustab läbimõeldus Tartusse plaanitakse luua riigikaitsegümnaasium Saalihokkarid tahavad play-off’i Hooletu kütmine võib viia elu Tamme gümnaasium saab riigile, koolimaja jääb linnale Saab tantsupõrandast me paradiis ehk viis selfit meelelahutusstaaridega Mihkel Raud: mõjun ilmselt kõige usutavamana kultuurivaldkonnas Meelelahutus Koomiks Sudoku

Postimees 1933. aastal: Hitler «ei idealiseeri sõda»

1 min lugemist

Riigikantsler Hitler ilmus neljapäewal Saksa riigi liidunõukogu koosolekule. Teatawasti on nõukogus esindatud kõik Saksa osariigid.

Lühikeses kõnes tähendas kantsler, et uus walitsus on astunud ametisse wõibolla Saksa ajaloo kõige raskemal ajajärgul, olles kantud wankumata usust Saksamaa tulewikku. Hitler kriipsutas alla osariikide teened, nimetades neid «Saksa rahwa ajaloolisteks ehituskiwideks». Uuel walitsusel ei olewat wähematki kawatsust kärpida osariikide autonoomiat, waid walitsus toetuwat osariikide koostöö tahtele.

Saatuse iroonia tahtis, et kantsleri terwitamiseks pidi sõna wõtma kõige suurema Saksa osariigi esindajana ministeriaaldirektor Brecht, sotsialistide ja tsentrumi erakonna usaldusmees Preisi walitsuses.

Neljapäewal wõttis Hitler jutule Berliinis wiibiwad wälismaa ajakirjanduse esindajad. Hitler soowitas wälislehtede kirjasaatjatele mitte hinnata Saksamaa sündmusi wälispidiste nähtuste põhjal, waid ajakirjanikud püüdku osa saada rahwusliku liikumise waimust ja sisust, samuti ka Saksa rahwa wõitlusest sisemise wabaduse ja wääriliku koha eest maailmas. Ajakirjanduse wäärteated olewat püüdnud anda Hitleri poolt juhitud liikumisele «sõjawäelise lõhkumistöö» iseloomu. Midagi ei olewat ekslikum, kui sarnane asjade walgustamine, sest Hitler ei olewat oma poliitilise tegewuse jooksul lasknud kuuldawale ühtegi sõna, mis wõiks õigustada sarnast hinnangut. Tundes sõja õudusi oma isiklikkude üleelamiste põhjal, ei saawat kahtlustada teda – Hitlerit – sõja idealiseerimises.

«Esinedes Saksa rahwa ees radio-kõnega oleksin,» lisas Hitler juurde, «wõinud kergesti lubada tööpuuduse likwideerida 15. märtsiks ja põllumajanduse jalale aidata 1. maiks. Kuid lubaduste suhtes olen mina ausam kui paljud minu poliitilised wastased.» 4.02.1933

Seotud lood
03.02.2015 05.02.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto