Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ela tervislikult või sure?

Anu Saagim. FOTO: Erakogu

«Kuule, su tagumik on pringim kui varem ja sa oled vist alla võtnud,» märgib sõbranna, kadedusnoot hääles, pärast Synrgy360 trenni riideid vahetades. Ah, ole nüüd, pobisen, ise end rahulolevalt peeglist kiigates. Jah, stressivaba puhkus, igahommikune sörk ja ujumine ning avokaadode vohmimine on oma jälje jätnud. Aga kauaks sellest jagub?

Tellijale Tellijale

Kes meist poleks juba aastaid kuulnud üht ja sama mantrat? Kolm korda nädalas värskes õhus liikumist, vähem rasva, suhkrut ja stressi ning piisavalt und. Aja need lihtsad asjad joonde ja elukvaliteet missugune! Töö sujub kui õlitatult. Armastust tuleb kapaga. Ja lõpuks, kui üldse, sured ilusana ja pääsed taevas kaunite kehade VIP-osakonda.

Mis meil siis viga on? Miks on üldse olemas ülekaalulisi või tänapäeval nii palju teise astme diabeeti põdevaid inimesi? Tegelikult me teame seda. See on enesedistsipliini puudumine. Lodev suhtumine à la ma tean, et kartulikrõps on paha ja kaalikas hea, aga mind ei koti. Ja ma pole ainus. Meisse tambitakse iga päev meeletul hulgal infot tervislikest eluviisidest – kuid mis sellest tolku on? Laiskus ja saamatus pärsivad neid. Kas meiesugusel mugavust armastaval liigil on üldse võimalust? Ja kas üle neljakümnestel on mõtetki enam pingutada, mõtlen siin pühapäeva hommikul arvuti taga toksides ja šokolaadikomme vohmides. Peab olema! On ju alkohoolikuid, kes paranevad? Ja ahelsuitsetajaid, kes loobuvad? Miks ei võiks siis olla keskealisi, kes üleöö täiega terviseusku pöörduvad? Tuttav jõusaalitreener ütles, et püsiv elumuutus vajab toeks kindlat protsessi. Kõigepealt tuleb endale selgeks teha, millist muutust soovid. Sellele järgneb mõtlemisaeg, mis võib vahel kesta päris kaua. Mõnel igavesti. Et mõtlemiselt tegudeni jõuda, selleks on vaja tõsist tõuget. Selleks võib olla üllatav kääne elus. Kurvemal juhul enda või mõne lähikondlase raske haigus. Treener tõi näiteks iseenda. Varem oli ta pekine kontorirott, kuid paar järjestikust rasket kopsupõletikku ajasid hirmu naha vahele. Mees otsustas hakata terveks inimeseks. Alustas igapäevase värskes õhus liikumisega ja vaatas külmkapi sisu kriitilise pilguga üle. Mis oli kõige keerulisem, uurisin. Magusahimust vabanemine, tunnistas ta. Esmalt tuleks panna kommid oma vaateväljast võimalikult kaugele, näiteks köögikapi otsa. Poes püüa magusaosakonnast võimalikult suure kaarega mööda käia. Kassajärjekorras sirvi kas või mõnd ajakirja, et täpselt silmade kõrgusele asetatud ahvatlustelt tähelepanu mujale juhtida. Lõpuks pole mõistlik maiustusi üldse koju tassida, sest vahet pole, kui kõrge kapi otsa neid peidad, taburetid selleks ju leiutatigi. Kommid kommideks, aga tõhusad liikumisharrastusedki ei aita, kui istud argipäeval üksteist tundi jutti kontorilaua taga, lisas treener hagu alla. Mina veedan. Mul polegi siis mingit kasu kas või kord nädalas jooksurajal nühkimisest? Tegelikult on. Alustada tuleks jupphaaval. Regulaarne hommikusöök. Tööle jalgsi või rattaga. Trepp lifti asemel. Mõnus jalutuskäik koera või kallimaga teleka asemel. Teostatav ju!

06.02.2015 09.02.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto