Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juhtkiri: Ukraina vajab relvaabi

FOTO: Urmas Nemvalts

Esmaspäeval avaldati Washingtonis USA välispoliitikaekspertide raport ettepanekuga, et USA valitsus võiks 2015–2017 anda Ukrainale sõjalist abi ühe miljardi dollari eest aastas. Jutt on radareist, droonidest, sidevahendeist, meditsiinivarustusest, kuid ka letaalsest relvaabist, eelkõige kergrakettidest, millega tõrjuda vastase soomustehnikat.

Vastvalminud dokumenti on põhjust suhtuda tõsiselt. Selle autoreiks on kaheksa välispoliitikas tuntud tegijat, sh endine USA aseriigisekretär, Eestis hästi tuntud Strobe Talbott, endine USA alaline esindaja NATO juures Ivo Daalder, endine liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas admiral James Stavridis ning korduvalt võimalikuks järgmiseks USA kaitseministriks pakutud Michèle Flournoy. Raporti «Ukraina iseseisvuse hoidmine, vastuseis Venemaa agressioonile» koostamise käigus kohtuti jaanuari keskel kümnete NATO ning Ukraina ametnike ja sõjaväelastega. New York Timesi andmeil on ka president Obama administratsioon Ukraina sõjalise abi küsimust parajasti taas läbi kaalumas.

Autorid nendivad, et Ukraina toetamisega on kiire – Ida-Ukrainas tegutsevatel, Venemaa toetatud üksustel on praegu Ukraina jõudude ees olulisi eeliseid õhuruumi kontrollimise, luure, elektroonilise sõja vahendite, juhtimise, suurtükiväe, rakettide ja logistika vallas. See tähendab, et Ukraina poolel ilmselt ei õnnestu ära hoida või soodsatel tingimustel takistada vastase võimalikku kevadist suurrünnakut eesmärgiga hõivata Donetski ja Luganski piirkonnas uusi alasid või haarata maismaaühendus Krimmiga läbi Mariupoli.

Talbott ja teised eksperdid hoiatavad, et kui Venemaal lastakse Ukraina vastu edu saavutada, õõnestab see viimase stabiilsust ning julgustab Kremlit uutele sammudele. «See võiks tekitada president Putinis kiusatust kasutada oma etniliste venelaste ja venekeelsete kaitse doktriini, et taotleda territoriaalseid muudatusi ka mujal naabruses, sealhulgas Balti riikides, provotseerides otsest väljakutset NATO-le,» leiavad nad.

Üks põhiline argument Ukrainale relvade tarnimise vastu on olnud see, et niiviisi võidakse kista lääs vahendajate kaudu peetavasse sõtta Venemaa vastu. Raporti autorid leiavad samas, et ka lääne vahetu abi puudumisel on Venemaa pidevalt Ukrainas kriisi eskaleerinud, ning just relvaabi lisaks Kiievile jõudu olude edasist pingestumist vältida.

Tallinnas õppivate tulevaste Ukraina diplomaatide vestlusring tõi laupäevases Postimehes esile, et sõjaolukorrast on Ukrainas kujunemas justkui «uus normaalsus». Tänases lehes maalib Jaanus Piirsalu reportaaž päris tumeda pildi ärevast olukorrast otse rindejoonelt. Ukraina konflikti lõpplahendus ei saa kindlasti olla sõjaline, kuid paraku tuleb nõustuda ka president Ilvese sõnadega eilsest avalikust debatist: «Kui sind rünnatakse ja sa ei võitle, siis kaotad.»

03.02.2015 05.02.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto