Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Umbes pooled vägistamissüüdistused reisilaevadel kohtusse ei jõua

Viking Line’i kruiisilaev Amorella, kus väidetav vägistamisjuhtum aset leidis. FOTO: AFP/SCANPIX

Põhja prefektuuri kinnitusel laekub neile aastas neli-viis kaebust mõnel reisilaeval toime pandud vägistamise kohta, ent neist ühe-kahe puhul päädib menetlus süüdistuse esitamisega kohtus.

Rootsi väljaanne Aftonbladet kirjutas, et politsei uurib Stockholmist Turusse teel olnud kruiisilaeval Amorella toimunud väidetavat grupivägistamist. Politsei võttis pühapäeval kinni kaheksa meest.

Rasked isikuvastased kuriteod, sealhulgas ka vägistamine, reisilaevadel ei ole võõras probleem ka Eesti politseile.

Põhja prefektuuri kinnitusel jõuab nendeni aastas keskmiselt neli-viis kaebust vägistamisest reisilaeval, kuid vaid ühe-kahe juhtumi puhul esitatakse kahtlustatavale süüdistus (võrdluseks, kokku registreeriti eelmisel aastal Eestis 147 vägistamisjuhtu).

Tõde selgub raskelt

Põhjuseks on see, et tihti on mängus alkohol, mistõttu osapooled mäletavad juhtunut väga vähesel määral või lünklikult, kinnitas politsei. Sellest tulenevalt on uurimine raskendatud ja tõendeid võimaliku kuriteo kohta ei pruugi olla piisavalt.

Reisilaevadel toime pandud vägivaldsete kuritegudega tegelenud Põhja ringkonnaprokurör Natalia Miilvee kinnitas samuti, et paljude teadete puhul selgub uurimise käigus, et seaduse mõttes vägistamist – kannatanuga tema tahte vastaselt vahekorda astumist – pole ikkagi toime pandud.

«Sageli on nende juhtumite puhul nii kahtlustatav kui ka kannatanu tarvitanud rohkelt alkoholi ning ei suuda adekvaatselt olukorda hinnata ega mäleta paraku hiljem, kas ja mis täpselt juhtus. Sellises olukorras on tõe väljaselgitamine keeruline, aga politseil on olnud väga palju abi laevade turvakaamerate salvestistest, kust on näha kahtlustatava ja kannatanu eelnevad suhted ja liikumised,» lausus prokurör.

Prokuratuuri kinnitusel on sagedased ka alkoholist tingitud kaklused reisilaevadel.

Miilvee lisas, et juhul kui kannatanu ja kahtlustatav on mõlemad Soome või Rootsi elanikud, antakse kriminaalasi tavaliselt üle nende kodukohariigile.

2011. aastal alustas Eesti politsei koostöös Rootsi ja Soome kolleegidega projekti «Turvalised kruiisid Läänemerel», mille põhifookuses just vägistamised laevadel. Tegemist oli mitmeaastase ühisprojektiga, mis sai ametliku lõpu 2013. aasta aprillis.

Ühisprojekti mõjud

Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude teenistuse juhi Rait Pikaro sõnul koolitati ühisprojekti käigus välja näiteks laeva personal. Lisaks töötati koostöös teiste riikide õiguskaitseorganitega välja juhend, mille alusel selliste juhtumite puhul tegutsetakse.

«Projekti eesmärk oli ühelt poolt tõsta laevameeskonna teadlikkust ning ühtlustada kolme riigi – Eesti, Soome ja Rootsi – politsei tegutsemist selliste raskete isikuvastaste kuritegude uurimisel, sealhulgas esmaste toimingute tegemist sündmuskohal, tõhustada info liikumist ning menetluskvaliteeti,» kirjeldas ta.

Kuigi projekt on ametlikult läbi, on Pikaro sõnul kõik osalised mitmel korral kohtunud. Lisaks vägistamisjuhtumitele on eesmärgiks arendada koostööd teistegi süütegude lahendamisel reisilaevadel.

«Suure tõenäosusega on kirjeldatud projekt mõju avaldanud kasvõi selle poolest, et üksteist hoitakse eri juhtumitega pidevalt kursis, info liikumine on paranenud ning laevade meeskonnad on senisest rohkem teadlikud ümberkäimisel nii kannatanu kui ka kahtlustatavaga,» lisas ta.

Tallinki kommunikatsioonijuht Luulea Lääne ütles, et vägistamisjuhtumid on Tallinki laevadel siiski pigem harvad.

Väljavõte

Kui kannatanu ja kahtlustatav on mõlemad Soome või Rootsi elanikud, antakse kriminaalasi tavaliselt üle nende kodukohariigile.

03.02.2015 05.02.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto