Sisukord
Eesti
Postimees
04.02.2015
Eesti Mälumäng Male Keeleinspektsioon uurib Maardu linnapea riigikeele oskust Palju õnne Eesti filmis pole põhjust kahelda Postimehega hakkab kino saama Täna esimene valimisväitlus Noore teadlase preemia sai geeniteadlane Lili Milani Saaremaal põles plastitehas suure leegiga Umbes pooled vägistamissüüdistused reisilaevadel kohtusse ei jõua 0402esikas IRL võitleb taas kalleima saadikukoha eest Eesti lühiuudised Horoskoop Tagakülg Dilbert Kaitseliit tahaks kodudesse rohkem relvi Majandus Majanduse lühiuudised Majanduse lühiuudised Pangad on saanud esimesed tagasilöögid Välismaa Timmermans: pagulaste probleemist ei pääse keegi Kreeka liidrid otsivad kokkulepet Lääs liigub lähemale Ukrainale sõjalise abi andmisele Rindel õpitud: kõige tähtsam on ise ellu jääda! USA leetripaanikale lisandub vaktsiiniparanoia Arvamus Marti Aavik: suur siht? Olev Remsu: Savisaar ümberpiiratud Ain Aaviksoo: patsienti aitab tugev tervishoiuvõrk, mitte tervishoiutoru Postimees 1933. aastal: Hitler «ei idealiseeri sõda» Juhtkiri: Ukraina vajab relvaabi Lugeja kiri: sõnavabadus ja ajuvabadus Mart Raudsaar: palju kisa, vähe villa Kultuur Eesti filmis pole põhjust kahelda Sport Teatevõistkonnad lõpetasid EMi 9. kohaga Spordi lühiuudised Kui kõik ei lähe nii, nagu tahaks ehk vastuolulisest hooajast võib ka positiivset leida Eesti naiskond – must hobune ja soosik Rock näitas võimu, Tarvas võitles, ülejäänud langesid Tallinn Keeleinspektsioon uurib Maardu linnapea riigikeele oskust Tartu Libastumine linnavalitsuse trepikojas lõppes kipsiga Mullu valminud parimaid hooneid iseloomustab läbimõeldus Tartusse plaanitakse luua riigikaitsegümnaasium Saalihokkarid tahavad play-off’i Hooletu kütmine võib viia elu Tamme gümnaasium saab riigile, koolimaja jääb linnale Saab tantsupõrandast me paradiis ehk viis selfit meelelahutusstaaridega Mihkel Raud: mõjun ilmselt kõige usutavamana kultuurivaldkonnas Meelelahutus Koomiks Sudoku

Umbes pooled vägistamissüüdistused reisilaevadel kohtusse ei jõua

2 min lugemist
Viking Line’i kruiisilaev Amorella, kus väidetav vägistamisjuhtum aset leidis. FOTO: AFP/SCANPIX

Põhja prefektuuri kinnitusel laekub neile aastas neli-viis kaebust mõnel reisilaeval toime pandud vägistamise kohta, ent neist ühe-kahe puhul päädib menetlus süüdistuse esitamisega kohtus.

Rootsi väljaanne Aftonbladet kirjutas, et politsei uurib Stockholmist Turusse teel olnud kruiisilaeval Amorella toimunud väidetavat grupivägistamist. Politsei võttis pühapäeval kinni kaheksa meest.

Rasked isikuvastased kuriteod, sealhulgas ka vägistamine, reisilaevadel ei ole võõras probleem ka Eesti politseile.

Põhja prefektuuri kinnitusel jõuab nendeni aastas keskmiselt neli-viis kaebust vägistamisest reisilaeval, kuid vaid ühe-kahe juhtumi puhul esitatakse kahtlustatavale süüdistus (võrdluseks, kokku registreeriti eelmisel aastal Eestis 147 vägistamisjuhtu).

Tõde selgub raskelt

Põhjuseks on see, et tihti on mängus alkohol, mistõttu osapooled mäletavad juhtunut väga vähesel määral või lünklikult, kinnitas politsei. Sellest tulenevalt on uurimine raskendatud ja tõendeid võimaliku kuriteo kohta ei pruugi olla piisavalt.

Reisilaevadel toime pandud vägivaldsete kuritegudega tegelenud Põhja ringkonnaprokurör Natalia Miilvee kinnitas samuti, et paljude teadete puhul selgub uurimise käigus, et seaduse mõttes vägistamist – kannatanuga tema tahte vastaselt vahekorda astumist – pole ikkagi toime pandud.

«Sageli on nende juhtumite puhul nii kahtlustatav kui ka kannatanu tarvitanud rohkelt alkoholi ning ei suuda adekvaatselt olukorda hinnata ega mäleta paraku hiljem, kas ja mis täpselt juhtus. Sellises olukorras on tõe väljaselgitamine keeruline, aga politseil on olnud väga palju abi laevade turvakaamerate salvestistest, kust on näha kahtlustatava ja kannatanu eelnevad suhted ja liikumised,» lausus prokurör.

Prokuratuuri kinnitusel on sagedased ka alkoholist tingitud kaklused reisilaevadel.

Miilvee lisas, et juhul kui kannatanu ja kahtlustatav on mõlemad Soome või Rootsi elanikud, antakse kriminaalasi tavaliselt üle nende kodukohariigile.

2011. aastal alustas Eesti politsei koostöös Rootsi ja Soome kolleegidega projekti «Turvalised kruiisid Läänemerel», mille põhifookuses just vägistamised laevadel. Tegemist oli mitmeaastase ühisprojektiga, mis sai ametliku lõpu 2013. aasta aprillis.

Ühisprojekti mõjud

Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude teenistuse juhi Rait Pikaro sõnul koolitati ühisprojekti käigus välja näiteks laeva personal. Lisaks töötati koostöös teiste riikide õiguskaitseorganitega välja juhend, mille alusel selliste juhtumite puhul tegutsetakse.

«Projekti eesmärk oli ühelt poolt tõsta laevameeskonna teadlikkust ning ühtlustada kolme riigi – Eesti, Soome ja Rootsi – politsei tegutsemist selliste raskete isikuvastaste kuritegude uurimisel, sealhulgas esmaste toimingute tegemist sündmuskohal, tõhustada info liikumist ning menetluskvaliteeti,» kirjeldas ta.

Kuigi projekt on ametlikult läbi, on Pikaro sõnul kõik osalised mitmel korral kohtunud. Lisaks vägistamisjuhtumitele on eesmärgiks arendada koostööd teistegi süütegude lahendamisel reisilaevadel.

«Suure tõenäosusega on kirjeldatud projekt mõju avaldanud kasvõi selle poolest, et üksteist hoitakse eri juhtumitega pidevalt kursis, info liikumine on paranenud ning laevade meeskonnad on senisest rohkem teadlikud ümberkäimisel nii kannatanu kui ka kahtlustatavaga,» lisas ta.

Tallinki kommunikatsioonijuht Luulea Lääne ütles, et vägistamisjuhtumid on Tallinki laevadel siiski pigem harvad.

Väljavõte

Kui kannatanu ja kahtlustatav on mõlemad Soome või Rootsi elanikud, antakse kriminaalasi tavaliselt üle nende kodukohariigile.

Seotud lood
03.02.2015 05.02.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto