Sisukord
Arvamus
Postimees
04.02.2015
Eesti Mälumäng Male Keeleinspektsioon uurib Maardu linnapea riigikeele oskust Palju õnne Eesti filmis pole põhjust kahelda Postimehega hakkab kino saama Täna esimene valimisväitlus Noore teadlase preemia sai geeniteadlane Lili Milani Saaremaal põles plastitehas suure leegiga Umbes pooled vägistamissüüdistused reisilaevadel kohtusse ei jõua 0402esikas IRL võitleb taas kalleima saadikukoha eest Eesti lühiuudised Horoskoop Tagakülg Dilbert Kaitseliit tahaks kodudesse rohkem relvi Majandus Majanduse lühiuudised Majanduse lühiuudised Pangad on saanud esimesed tagasilöögid Välismaa Timmermans: pagulaste probleemist ei pääse keegi Kreeka liidrid otsivad kokkulepet Lääs liigub lähemale Ukrainale sõjalise abi andmisele Rindel õpitud: kõige tähtsam on ise ellu jääda! USA leetripaanikale lisandub vaktsiiniparanoia Arvamus Marti Aavik: suur siht? Olev Remsu: Savisaar ümberpiiratud Ain Aaviksoo: patsienti aitab tugev tervishoiuvõrk, mitte tervishoiutoru Postimees 1933. aastal: Hitler «ei idealiseeri sõda» Juhtkiri: Ukraina vajab relvaabi Lugeja kiri: sõnavabadus ja ajuvabadus Mart Raudsaar: palju kisa, vähe villa Kultuur Eesti filmis pole põhjust kahelda Sport Teatevõistkonnad lõpetasid EMi 9. kohaga Spordi lühiuudised Kui kõik ei lähe nii, nagu tahaks ehk vastuolulisest hooajast võib ka positiivset leida Eesti naiskond – must hobune ja soosik Rock näitas võimu, Tarvas võitles, ülejäänud langesid Tallinn Keeleinspektsioon uurib Maardu linnapea riigikeele oskust Tartu Libastumine linnavalitsuse trepikojas lõppes kipsiga Mullu valminud parimaid hooneid iseloomustab läbimõeldus Tartusse plaanitakse luua riigikaitsegümnaasium Saalihokkarid tahavad play-off’i Hooletu kütmine võib viia elu Tamme gümnaasium saab riigile, koolimaja jääb linnale Saab tantsupõrandast me paradiis ehk viis selfit meelelahutusstaaridega Mihkel Raud: mõjun ilmselt kõige usutavamana kultuurivaldkonnas Meelelahutus Koomiks Sudoku

Marti Aavik: suur siht?

2 min lugemist
Marti Aavik FOTO: Peeter Langovits / Postimees

«Kuidas läheb?»

«Ise ei saa arugi, aga kõik kadestavad.»

See naljakalt ülbe vastus ilmestab väga hästi kodupimedust – ise teame, et kogu aeg tuleb igasugu jamadega tegeleda ja seda, mis sandisti, on päris palju, aga eemalt vaadates ja võrdluses teistega ei pruugi väga vigagi olla. Selgituseks välismaalastele: «pole väga vigagi» ütleb õige eestlane siis, kui teised ütleksid «hästi» või «suurepäraselt».  

Vaadake näiteks kaarti Freedomhouse’i värske maailma vabaduse raporti juures (www.freedomhouse.org) ja näete, et enamikku maailma territooriumist katavad mittevabad riigid ning neis maades elab enamik maailma inimestest. Raporti pealkiri on masendav: «Demokraatia kõrvale heitmine: raudse rusika tagasitulek». Ja üldistav hinnang muutustele maailmas: «vabaduse olukord halvenes 2014. aastal peaaegu igas maailmajaos».

Eesti kuulub demokraatia, poliitiliste vabaduste ja inimõiguste eest kõnelemisele pühendunud Freedomhouse’i hinnangul kõige vabamate riikide hulka. Ja organisatsioone, mis Eesti maailma võrdluses päris tipu lähedale paigutavad, võib üles lugeda ridamisi.

Ise peame nägema oma vigu ja peenehäälestamise kohti ning need vaatavad ühel või teisel moel vastu ka detailirohkematest «edetabelitest». Vabadust võib võrrelda ka jalgrattasõiduga: selleks et sadulas püsida, tuleb kogu aeg vändata – pidevalt vabaduse kaitsmisega tegeleda. Selge on aga see, et neist «edetabelitest» vaatab meile vastu üks osa Eesti eduloost, mida tuleb nutikalt ja ausalt rääkida nii omadele kui võõrastele.

Kas sel jutustamisel on mõtet? Kas on vaja «suurt lugu»? Kas poliitikud-riigimehed peaksid (teiste hulgas) olema sellise pakkujad ja rääkijad? Kas on vaja eestvedamist, säravaid ideid, inimeste innustamist ja tuleviku kirjeldamist. Mina vastan «jah».

Need, kes vastavad «ei», olen märganud, toovad tavaliselt näiteks autoritaarsed liidrid, jabura pateetika, mille varjus valitsejad oma musti tegusid teevad. Aga nad unustavad vaba maailma riigimehed, kes on suutnud inimesi innustada ja poliitikatega toetada piisaval määral, et tõepoolest midagi olulist juhtuma hakkab. Nad unustavad meie omagi head näited, et vabu inimesi on võimalik kaasa haarata ja tegutsema julgustada.

Psühholoogiast teame, et inimeste usul oma võimalustesse ja võimetesse on selge mõju sellele, kui suurt edu nad saavutavad. Kahest täpselt samade eeldustega inimesest üks arvab, et ta on jõuetu ega saa midagi muuta ning ei julgegi midagi ette võtta, näiteks ennast riigivõimu eest kaitsta. Teine usub, pingutab ja lõpuks (võib-olla) saab oma eesmärgile lähemale.

Mulle tundub, et need poliitikud, kes ei usu oma võimesse innustada inimesi lugudega ja (elust natuke suuremaid) sihte seada, pole veel päris riigimeheks saanud. Ja ega ole vist päriselt needki, kes küll teisi suurte sihtide puudumise pärast sõitlevad, aga ise sõna saades ikkagi tillukesi ja tehnilisi pakuvad. Sihiseadeta poleks kunagi ühelegi künkale suurt ja säravat linna ehitatud…

Seotud lood
    03.02.2015 05.02.2015
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto