N, 2.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tartu elanike arv langes alla 97 000

Jüri Saar
, reporter
Tartu elanike arv langes alla 97 000
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: TPM

Pea 770 inimese võrra eelmise aasta jooksul ja seitsme võrra eelmisel nädalal kahanes Tartu elanike arv, sest inimesi läheb Tartust mujale elama rohkem, kui end Emajõelinna elanikuks registreerib.

Veel mullu detsembri lõpus oli Tartu elanikena registreeritud 97 214 inimest ja 2013. aastal küündis registreeritud tartlaste arv üle 98 000. Kuid 26. jaanuaril oli rahvastikuregistri andmeil tartlasi 96 987 ja sel esmaspäeval 96 980.

Loomulik iive oli mullu plussis: sünde oli 102 rohkem kui surmasid. Sündis 1153 uut tartlast, suri 1051. Kuid just ränne on see, mis tartlaste hulka järjekindlalt vähendab.

Inimesed kolivad maale

Tartu linnapea Urmas Klaas kommenteeris, et läinud aastal registreeris end Tartumaalt Tartusse elama 831 inimest, kuid lähivaldadesse läks elama 1458. Ehk siis negatiivne rändesaldo on linnapea hinnangul tartlaste arvu vähenemise peamine põhjus.

Kõige enam  mindi elama seejuures just linna piiri taga asuvatesse omavalitsustesse: Ülenurme valda 408, Tartu valda 265, Luunja valda 175. Klaas lisas, et Haaslava valda läks 76 ja Nõo valda 81 inimest.

«Inimesed ehitavad individuaalmaju ja kolivad linna piiri taha,» ütles linnapea. «Teenuseid tarbitakse edasi Tartu linnas, aga elatakse maal ja maksud makstakse valdadesse. Sisuliselt tartlaste arv ei vähene. Probleem on see, et maksud ei laeku Tartu linna.»

Klaas ütles, et on seda olukorda arutanud ka Tartu vallavanemaga ja suur teema on omavalitsuste võimalik ühinemine. «Küsimus on, millises vormis,» lisas ta. 

Ent minnakse ka mujale Eestisse. Näiteks Tallinna ja Harjumaale kaotas Tartu 536 elanikku. Eeskätt ikkagi Tallinna. Välismaale läks 707 inimest, sealt tuli 958. Suuresti on jutt tudengitest.

Muutused vajalikud

«Häirekella lüües väga ruttu midagi teha ei saa. Rahvastiku kahanemine on Eesti reaalsus, Lõuna-Eesti reaalsus, üha rohkem ka Tartu ja Tallinna reaalsus,» ütles linnavolikogu liige ja Tartu ülikooli inimgeograafia teadur Kadri Leetmaa. «Kindlasti ei saa keegi teha ühe aasta pinnalt järeldusi, et aastaga on keskkond halvemaks läinud. Rahvastiku muutused on pikaajaline protsess. Näiteks sõltub ka sellest, kui palju on sünnituseas naisi. On teada, et põlvkonnad on erinevad.»

Leetmaa ütles, et rände üldiseks seletuseks on Tartu puhul alati see, et linn saab juurde neid, kes tulevad siia kõrgkooli, ja kaotab neid, kes pärast kõrgkooli lõpetamist lahkuvad, sest kõigil ei ole võimalik Tartusse jääda.

«Ainuke meede oleks tegelda sellega, et kõrgharidusega inimesel oleks Tartus midagi rohkem teha,» sõnas Leetmaa.

Teine meede võiks Leetmaa meelest olla hoolitseda selle eest, et Tartu piires oleks kohti, kuhu saaksid elama minna need noored pered, kes tahavad rohelisemat keskkonda, et nad ei peaks minema linna piiri taha valdadesse.

«Peaksime muretsema ikkagi,» kommenteeris linnavolinik ja Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika õppejõud Jüri Kõre. «Võime ennast lohutada, et osa inimesi kolib linna piiri taha. See on loomulik ja normaalne protsess, iseküsimus, miks ei leita Tartus sobivat elupaika. Meil on planeeringute alusel võimalik ehitada üle kahe tuhande eluruumi.»

Kõre lisas, et üldisesse rahvastiku vähenemisse peaks suhtuma tõsiselt, sest see sõltub ka inimeste sissetulekust ja hakkamasaamisest, mis on osalt ka linna mõjutatav. Küsimus on veel, kui huvitav ja perspektiivikas on Tartus elada.

«Võime vaadata nii, et Tartu ei paku konkurentsivõimelisi tingimusi, ja kas on võimalik seda muuta,» sõnas Kõre. «Tallinn on ka varem tõmmanud, aga pole tõmmanud nii tugevalt kui praegu.»

Kõre selgitas, et ka näiteks Eesti meditsiinipealinnana on Tartu positsiooni kaotanud. Veel paarkümmend aastat tagasi pakkus Tartu Tallinnale enam konkurentsi.

Samas viitas Kõre, et välismaale minnakse päris sageli ka seepärast, et saada paremat sotsiaalkaitset, lihtsamini öeldes: minnakse Soome endale suuremat pensioni teenima.

«Meie suurepärases arengustrateegias räägitakse õnnelikest kodanikest ja nutikast tootmisest,» ütles Kõre. «Minu arusaamise järgi tuleb vaadata tõele näkku ja defineerida meie taotlus, et Tartu on jätkusuutlik linn, see võiks olla miinimumtaotlus. Et Tartu on jätkusuutliku regiooni keskus, oleks praeguses olukorras võrdlemisi ambitsioonikas taotlus.»

Mitme maa ja mere tagant

Tartu elanikuna pandi eelmisel aastal rahvastikuregistrisse kirja 958 inimest, kelle eelmine elukoht oli mõnes välisriigis. Seejuures ei tee statistika vahet, kas tegu on välismaal elanud Eesti kodanike või välismaalastega. Tulijaid oli ühtekokku 76 riigist.

220 juhul oli eelmine elukoht Soome, 98 juhul Saksamaa, 68 juhul Venemaa. Itaaliast tuli 37 inimest, sama palju Ameerika Ühendriikidest, 34 tuli Prantsusmaalt, sama palju Ukrainast.

Välisriikidesse läks Tartust elama 707 inimest, ühtekokku on kirja läinud 35 riiki. 398 neist on siirdunud Soome, järgnevad Suurbritannia 76 ja Saksamaa 44 inimesega. 29 juhul on uus elukoht Rootsis, 22 juhul Ameerika Ühendriikides.

Märksõnad
Tagasi üles