P, 2.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Jaak Jõerüüt: kas riigimees tohib olla harimatu?

Jaak Jõerüüt
, suursaadik
Jaak Jõerüüt: kas riigimees tohib olla harimatu?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jaak Jõerüüt.
Jaak Jõerüüt. Foto: Peeter Langovits

Kui mõtleme lähedaste inimeste elukäikudele, mida oleme saanud jälgida kõige kauem ja kõige vahetumalt, siis märkame, millisel imelisel kombel avalduvad ikka ja jälle inimese uskumatu sitkus ja visadus läbi elu, ning võime reageerida kõigile ootamatustele.

Seni, kui kõik see on inimlikul tasemel, tundub kõik loomulik ja ka võimalik. Kui aga inimene on liikunud riiklikule tasemele, siis tabab teda tavaliselt iseäralik kramp. Kõrged ametiisikud hakkavad rääkima arusaamatut kroonukeelt ja langetama otsuseid ning tegema tegusid, mida nad oma pere keskel kunagi ei teeks. Lihtsad asjad aetakse keeruliseks. Kusagile kaovad nii sitkus kui ka paindlikkus. Maad võtavad ametkondlik bürokraatia ja lihtlabane tähenärimine.

Ma tsiteerisin iseennast, artiklist, mis on kirjutatud kümne aasta eest. Sõnad ei ole sihitud ainult kodumaiste fenomenide, vaid üldinimlike nähtuste pihta. Kümne aasta eest leidsin ma esimest korda ka oma sõnastuse Eesti riigi suurima turvariski jaoks: rumalus. Hiljem, kui elu andis võimaluse kokku puutuda erinevate inimestega mitmel maal, ei pea ma seda muidugi enam spetsiifiliseks  Eesti turvariskiks.

Tagasi üles