Arvasin, et rahvusputuka valimine on süütu ajaviide, mis mind mitte kuidagi ei puuduta. Oh, kuidas ma eksisin! Minu nahkpükstest kargas välja kirp, hammustas mind valusasti pehmest kohast ja kukkus agiteerima:
«Peremees, kas sa oled juba mõelnud, kellele annad oma hääle? Vali mind! Kirbud ja eestlased on sajandeid õnnelikult koos elanud, näinud häid ja halbu päevi, läbi käinud paksust ja vedelast!»
