Sisukord
Juhtkiri
Postimees
07.02.2015
Eesti Palju õnne Dilbert Horoskoop Mälumäng Male Eesti lühiuudised Sõdimine Ukraina moodi: metsiku tahte ja laenatud relvadega Riik hakkab võõrandama piiriribale jäävat maad Tallinna uue trammi liinile jõudmine lükkub edasi Pärnu-Jaagupis pidasid rahvatantsijad hanges pidu Üle poolesaja kaluri jäi Peipsi jääle lõksu Pärnumaal hukkusid liiklusõnnetuses ema ja laps Toivo Tänavsuu: annetuskasti puistatakse oma viimased sendid Erimeelne erimeelsuse suhtes Valju säutsuga nõunik Kohtuveskid jahvatavad kiiremini Majandus Lootekujud: pooltele meeldib, pooltele ei meeldi üldse Majanduse lühiuudised Veel sündimata lastega maailma vallutama Välismaa Sõdimine Ukraina moodi: metsiku tahte ja laenatud relvadega Merkel ja Hollande sõitsid Putiniga kohtuma Arvamus Tagasivaade: Austusavaldus Põhja Poegadele Postimees 1911. aastal Erimeelne erimeelsuse suhtes Päeva karikatuur Meie aja kangelane Valju säutsuga nõunik Juhtkiri: Sepikojas lendab sädemeid, kuid rauda taotakse mujal Kuningas Edgar Savisaar Argo Ideon: sõna devalveerumine Mika Keränen: kelle huvides säutsutakse? Jaak Jõerüüt: kas riigimees tohib olla harimatu? Kultuur Aja auk. Igavesti 22 DVPH — Tööstuse tänava komando Nädala plaat. Aromaatne essents Kurdid negatiivset ei kuule Postimehe žürii hindab filmi «Vaikuse kutse» Tuhk, tahm ja tuhat häda Cromwell – üks revolutsionääridest Bondi sohipoeg Kilulinnas Puhaste näppudega kapoti alla Luulehetk — hetk luules Kuningas Edgar Savisaar Sport Spordi lühiuudised Vinge Mark Taru kiirust ei karda Hüppespets Ilves sõitis end MM-pronksile EM-pileti püüdmist jätkav Pahapill: võistlus lõppeb alles 1000 meetri jooksuga Tarbija Toivo Tänavsuu: annetuskasti puistatakse oma viimased sendid Erinev kultuuritaust paneb kaasade suhte proovile AK Perepoliitika – siht on üks, aga ununeb ruttu Nädala plaat. Aromaatne essents Aja auk. Igavesti 22 Galerii ja intervjuu Peep Jänesega: modernisti loometee Kurdid negatiivset ei kuule Rahvusputuka valimine Taarahinna tõus elavdab kinnisvara-turgu Viimane veerg Psühhiaatrite tuleproov Jaak Jõerüüt: kas riigimees tohib olla harimatu? Frédéric Filloux: Ajakirjandus ei tohi hirmu tunda Arter Ela tervislikult või sure? Horoskoop Arter soovitab Taaskohtumine elavate surnutega Tee kodus Bocuse'i Säilitagem külma verd Tänavalt püütud mood Põige paella sünnipaika Aeg kaob, rõõm jääb Ilon Wikland: tuntagu minu töid, mitte mind H&M ja David Beckham endiselt koos Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Sepikojas lendab sädemeid, kuid rauda taotakse mujal

2 min lugemist

Eile alanud Müncheni julgeolekukonverentsi on nimetatud ka euroatlandilise julgeoleku sepikojaks. Maailm peaks seda kahtlemata tähelepanuga jälgima, kuigi 51. korda toimuv foorum pole praegu niisugune üritus, mille järgi rahvusvahelise poliitika vaatlejad kujundaksid mingit üldpilti või mille käigus peetud kahepoolsetelt kohtumistelt tuleks sõnumeid suurte otsuste kohta. Otsustuskohad ehk – sepikoja metafooriga jätkates – kohad, kus tegelikult rauda taotakse, asuvad mujal.

Ometi on Müncheni konverentsil tehtud kõnedel ja avaldustel oma kaal ja tähendus. Võib olla enam kui kindel, et mõneski lääne ühiskonnas kas endiselt ei tajuta või peetakse paremaks mitte tajuda muutunud julgeolekupoliitilist olukorda. Teisisõnu võiks näiteks Venemaa presidendi Vladimir Putini kunagine seisukoht Nõukogude Liidu lagunemisest kui geopoliitilisest katastroofist jõuda ka ratsionaalsust esiplaanile seadvate lääne inimesteni. Demokraatlike väärtustes ja vabadustes seesuguste kompromisside tegemine on leebelt öeldes mäng tulega.

Müncheni konverentsi kajastus edastab praeguste rahvusvaheliste kriiside taustal igaühele sõnumit ohtudest, millega me silmitsi seisame. Üle maailma, sest konfliktid ja nendega kaasnevad ohvrid pole paraku kellelegi, ka mitte kõige turvalisemale ühiskonnale enam kauged ja lokaalsed. Mullune Malaisia lennu MH17 allatulistamine ja 298 inimese hukkumine Ida-Ukrainas on vaid üks kohutav näide.

Küberkonfliktides, millest rahvusvahelistel konverentsidel on palju räägitud ja kus Eesti on tihtipeale olnud nii näide kui ka eestkõneleja, nähakse tihtipeale midagi sarnast arvutimänguga või lihtsalt intellektuaalse arutelu objekti. Viimane aasta on aga näidanud, et infosõja operatsioonid, mille eesmärk on vastasele oma tahet peale suruda ja ta oma huvidele allutada, toovad kaasa ka inimohvreid.

Kuid kus on siis praegusaja otsuste sepikojad? Üks niisugune oli kahtlemata sel nädalal Brüsselis NATO kaitseministrite kohtumisel, millel lepiti kokku kiirreageerimisüksuse loomises ja kuue staabi rajamises Ida-Euroopasse, teiste seas Balti riikidesse. Venemaa reageeris sellele ootuspäraselt teravate avaldustega, kuid iga konkreetne kokkulepe, mis Euroopa ja Ameerika liitlaste vahel ühiselt sõlmitakse, suurendab meie enesekindlust ja seeläbi turvalisust.

Krimmi annekteerimine Venemaa poolt ning edasine hübriidsõda Ukrainas on ajanud kogu Vanas Maailmas pinge erakordselt suureks. Taas oleme näinud külma sõja aastatele iseloomulikku närvide proovilepanekut, milles nüüd kasutatakse ära 21. sajandi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid ja võimalusi. Sellest kõigest tuleb rääkida, et teri sõkaldest eristada. Ja seepärast tasub ka nädalavahetusel Müncheni konverentsilt tulevaid sõnumeid teraselt jälgida.

Seotud lood
06.02.2015 09.02.2015
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto