Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
09.02.2015
Eesti Male Dilbert Palju õnne Mälumäng Tagakülg Horoskoop Selgusid «Eesti laulu» esimesed finalistid Enamik inimesi jättis e-valijakaardi tellimata Itaallannast astronaut tervitas Eestit Valimiste eel on populaarseim Keskerakond Eesti lühiuudised Toomi tellitud uuring: viis protsenti elanikest pelgab sõda Eesti kunstnikud meisterdasid Norras jääseina Valimiste eel on populaarseim Keskerakond Sotside mõttedisko keelati ära, Vilde tuli appi Majandus Veskimägi lennukas plaan jätab Gazpromi külmaks Välismaa Putin lubab Minskisse tulla vaid «teatud tingimustel» Välismaa lühiuudised Arvamus Postimees 1910. aastal Kõva sõna Ülo Pikkov: lähenev rambivalgus Ekspert: Saksamaa tasuta kaasasõit julgeoleku kontekstis on läbi Lugejate kirjad Jüri Vendik: relvade ja tobude roll ajaloos Juhtkiri: kaalul on enam kui Ukraina Evelyn Kaldoja: näidata tuleb riiki, mitte bussitükke Sport Spordi lühiuudised Pahapill jättis endale EMi-võimaluse Raskused alistanud tennisenaiskond tõusis kõrgemasse seltskonda Värske papa Sirelpuu juhtis TTÜ lähirivaalide üle võidule Võõraste kuttidega riietusruumis ehk Soomes uisukrossi avastamas Tartu Beebide südame töö pääseb sümfooniasse Noored arhitektid lasid Nõos fantaasial lennata Näitus mälestab holokausti ohvreid Klaaskapist paistab pits ja kitš Suusatajad võistlesid täispikal maratonirajal Krista Aru: tahaksin poliitikasse riigimehelikku suhtumist Igas eas naise üks vana truu kaaslane Meelelahutus Koomiks Sudoku

Näitus mälestab holokausti ohvreid

2 min lugemist
Tartu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti kogu hoidja Julia Polujanenkova on näituse koordineerija, kes pidi väljapanekusse Zbigniew Libera foto «Residendid» saamiseks suhtlema poolakatega. FOTO: Kalev Saar

Tartu kunstimuuseumis saab vaadata uut näitust, mis tekitab ärritust. Sest Teise maailmasõja lõpu 70. aastapäeva eel avatud väljapaneku teema on holokaust ja selle ohvrite mäletamine ja mälestamine.

Holokaust on Hitleri-Saksamaal ja natside okupeeritud territooriumidel aastail 1933-1945 toimunud juudivastane terror, käis nende laushävitamine.

Kuid surmalaagritesse jätsid elu juutide kõrval teisedki.

Kaks videot

Eriliselt mõjusalt mööduvad näitusel «Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest» minutid kunstimuuseumi kõige väiksemas ruumis, kus on poolaka Artur Żmijewski kaks videot.

«Kullimängus» (1999, 3 min 50 s) jooksevad kitsas ja jahedas akendeta keldriruumis ringi mitmes eas alasti mehed ja naised ning püüavad üksteist käega puudutada nagu kullimängus. Õõvastust tekitab teadmine, et video on salvestatud koonduslaagri gaasikambris. Tartu kunstimuuseumi teatel on «Kullimängu» näitamine Saksamaal keelatud.

Videos «80064» (2004, 11 min 5 s) on salvestatud kunstniku ja Auschwitzi koonduslaagrist eluga pääsenud mehe vestlus. Kunstnik soovib 92-aastase mehe käsivarrele koonduslaagris tätoveeritud numbrit värskendada. Endine vang ei taha, et kunstnik seda teeks, ent lõpuks alistub kunstniku pealekäimisele.

Valus ja keeruline

Kõigil kunstnikel on oma vaatenurk ja iga teos on näituse kuraatori Rael Arteli sõnul selle äärmiselt valusa ja keerulise teema puhul lähtepunkt diskussiooniks.

«Näiteks Artur Żmijewski teostesse on meil voli ka kriitiliselt suhtuda,» lisas ta. «Tänapäeva maailmas elades peame endale esitama ka küsimuse, mitte kas, vaid kuidas peaksime rääkima koonduslaagritest. Kuidas üldse rääkida totalitaarsetest režiimidest? Kuidas tulla toime ajaloo ebameeldivate seikadega neid siiski mitte unustades?»

27. jaanuaril tähistati rahvusvahelist holokausti ohvrite mälestuspäeva. Näituse brošüür tuletab meelde, et 2015. aastal möödub inimkonna ajaloo kõige brutaalsema konflikti, Teise maailmasõja lõpust 70 aastat.

«Just neil päevil 70 aastat tagasi vapustasid maailma avalikkust hirmuäratavad fotod äsja koonduslaagritest vabanenud vangidega,» on kirjas trükise sissejuhatuses. «Ajakirjandusse jõudnud pildid olid ülimalt šokeerivad ning oli raske uskuda, et selline asi keset Euroopat tõesti juhtus.»

Näituse eesmärk

Näituse eesmärgiks nimetas Artel mäletada ja mälestada, luua sidet ajaloo ja praeguse tegelikkuse vahel, vaadeldes seda kibedat ajaloosündmust tänapäevasest vaatevinklist. Ühtlasi soovib ta kutsuda vaatajaid mõtlema inimsusvastastele kuritegudele terves maailmas ning arutlema, kuidas saame igaüks ise kujundada maailma, kus säärased sündmused ei korduks.

Näitus «Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest» Tartu kunstimuuseumi esimesel korrusel jätkab muuseumis alustatud sarja meie lähemate ja kaugemate naabrite tänapäevasest kunstist. Mullu sügisel oli võimalik vaadata soomlanna Pilvi Takala töid.

Esimesel korrusel

  • Tartu kunstimuuseumi esimesel korrusel (Raekoja plats 18) on avatud näitus «Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest».
  • Vaadata saab kunstnike Yael Bartana, Zbigniew Libera, Joanna Rajkowska, John Smithi (Marko Mäetamm ja Kaido Ole), Wilhelm Sasnali, Art Spiegelmani ja Artur Żmijewski teoseid.
  • Näituse on kureerinud Rael Artel.
  • Väljapanekut saab vaadata 29. märtsini.
Seotud lood
07.02.2015 10.02.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto