Sisukord
Tarbija
Postimees
06.12.2019
Noored katsetavad ellujäämise piire Eesti Riigireetur Herman Simm pääseb trellide tagant Apteegireformi põrmustamise plaan kubiseb hulgimüüjate jutupunktidest (25) Jaaganti poliitikaradar. Ministrid Robin Hoodi sukkpükstes (10) Peaminister jättis ametnikud rünnaku alla (46) Aeg 43 kohtunikule: süvenege, ärge olge emotsionaalsed! (8) Eesti õppis Euroopa esimeseks (8) Kümme kohtumist ja surve ametnikele: Sõnajalad leidsid Martin Helmes liitlase (84) II samba raha ei ole väljavõtmise järel kohtutäiturite eest kaitstud (14) Eesti firmast hargnevad rahvusvahelise petuvõrgustiku niidid (4) Otse Postimehest ⟩ Maaeluministri kandidaat Arvo Aller: olen olnud nii kaevur kui ka traktorist (2) Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Tallinn üritab väsimatult rohepealinna tiitlit püüda (2) Viimsit kaunistab eriline jõulupuu Langenud puud lõhkusid moodsa piiri katselõigu (39) Helme Parmasele hosiannat laulma veel ei hakka (1) Toomemäe ajamasin viis rahva reisile Majandus Suurem trahv täitureid ja notareid ei kõiguta Tuumajaama mehed sõidutavad Kunda juhid Soome (5) Riigikontrolli hinnangul ei valmi Rail Baltic õigeks ajaks (7) Oskari lihatööstus listeeriast prii Estanci juht: kui vanad juhid ise ei lähe, siis kirstu või pensionile ikka (19) Välismaalased: Tallinn on mõnusam kui Skandinaavia (13) Maksuamet kummutas rahandusministri maksuväite Pensionifondid pidasid Coopi liiga kalliks, kuid rahvaaktsiana see töötas Soome investorid toovad Eestisse 100 miljonit (7) Majanduskasv ⟩ SEB Grupi peastrateeg: me sõltume Ameerikast ja Saksamaast Investor Mari armus Neinar Seli sõnadesse Välismaa Kohalik vaade ⟩ Eesti edu PISA testis raputas soola leedulaste enesehaletsuse haavale (10) Postimees Berliinis ⟩ Venemaa sanktsioonide vastased teevad üha kõvemat häält (5) Pahameel pensionireformi üle seiskas Prantsusmaa (2) Viis aastat keset Donbassi rinnet: «Kuskil on kindlasti veel hullem elu!» (2) Hiina lubab Ameerika Ühendriike uiguurieelnõu eest karistada (2) Kimi ratsaretkes nähakse vastanduva poliitika kuulutust Saksamaa palus lahkuda kahel Vene diplomaadil Postimees Londonis ⟩ Korras kaitsekulud tõid NATO idatiiva liidritele tasuta lõuna Trumpiga (11) ÜRO: iga 45. maailma elanik vajab humanitaarabi (2) Kohalik vaade: pilootide sõbrasuhted relvaärikaga raputavad Horvaatia armeed Postimees Londonis: NATO kohtumine keskendus Türgile ja raha teemale (12) Arvamus Juhtkiri: apteegireformi silmamoondus (2) Karl-Eduard Salumäe: saab ka naastumürata. Ilmselt (6) Kalev Stoicescu: võimumehed söönud ja NATO terve? (4) Andrus Karnau: asjatundmatu kohtunik (15) Marek Reinaas: unustage solidaarsus (20) Karmo Tüür: käsklus «suu kinni» on parlamendisaalis lubamatu! (32) Harry Tuul: ametnike ärmatamine aitas EKRE võimule (17) Vabadussõda 100: lahingusse lähevad diplomaadid (1) Kirke Kangro: kinnisvara areng, kunsti häving? (1) Lugeja kiri: millest ma apteegireformi puhul aru ei saa (1) Marek Sammul, Jaanus Villiko, Mai-Liis Palginõmm: kolledž Narvale ja Eestile Meie Eesti Rene Kokk: metsanduse arengukava stsenaariumid võivad olla hästi välja kukkunud Mihkel Kangur: kellel on voli Eesti metsade eest kõneleda? (1) Aleksei Lotman: emotsioon ja elurikkus (1) Kadri Tammepuu: kasulikud äpid seisavad riiulis Digikratt – tõlk arsti ja patsiendi vahel Tiina Tambaum: naised ei mõista vanu mehi (2) Nõmme vanamehi seob jutu- ja tehnikahuvi Garaaž on rohkem kui vaid üksindustõrje Aimar Altosaar: kohtadest, kus vanadel meestel on hea Erkki Koort: e-resistentsus annab tunda ehk kui palju kulub e-riigi kaitsele (1) Toomas Vaks: kas ja kes peaks kartma küberohtu? (1) Kultuur Teispoolsus on juba siin Konrad Mägi Torinos. Miks see on tähtis? Mida soovib Olari Elts ERSOs muuta? Lauri Lagle lavastuse mitu probleemi Mogri Märt – vihmausside jumal Maailmade langemise heli Hedvig Hansoni hetked Kurt Ellinguga Inimene ilu ja koleduse vahel Sõjafotograafi kogemused: kuidas portreteerida põrgut? (1) PÖFF 2019 auhinnad Briti kriitik PÖFFil: Baltimaade filmitase on kõvasti tõusnud Sport Kris Ilvese kommentaar: Lionel Messi polnud parim, sest... Kui palju peaks tippklubi loov naftašeik Eestis makse maksma? (2) Vips uutes oludes jätkuvalt võimas Kristin Kuubal sulgpallis olümpiakoht peaaegu käes Aasta treeneriks pürib ka kolm juhendajate paari Rocki ja korvpalliliidu kukepoks, mõlemal oma tõde Kalev/Cramo hoiatab: uus seadus sunnib tegevuse lõpetama Ekskalevlased alustasid pingil, aga hullasid platsil Nõmme Kalju uusi treenereid seob huvitav fakt Sõprade võimutsemist teleri vahendusel jälginud Ilves: koondis tervikuna on pööraselt hea Mavericks ja Dončić lõpetasid Lakersi kümnemängulise võiduseeria Kalev/Cramot ootab näljane Minski Tsmoki Hamilton kordas isiklikku tippmarki, Räikkönen lähenes Barrichello rekordile Norra naistele kolmik- ja meestele kaksikvõit Kristjan Ilvese treeningukaaslaste metsik ülevõim Rukal Meistrid madistavad surmagrupis: Deschamps lükkas favoriidikoorma Saksamaale Tervis Dermatoloog õpetab, kuidas hoiduda talvel nahakahjustusest Geenide muutmine võib haigustest päästa (1) Südameoperatsiooni vajava Dilara ema: ta on nagu liikuv pomm (7) Budistlik munk õpetab enda sisse vaatama ja pettumusi jätma Väljakutse: kas maratoni on võimalik joosta taimsel kütusel? (2) Luupus vangistas noore eestlanna iseenda kehasse Tänavu ähvardab salakaval seagripp (1) Isoleerimine tööelust vallandas eestlannal skisofreenia Kardioloogia kolib äppi ja pilve Pereterapeut õpetab suhtes ohjad enda kätte haarama (6) Kas enamik apteeke on tõesti sulgemisohus? Tervisereporterid otsivad uut kirge treeningust Verevähk andis endast aastaid vaikselt märku «Vanemad aimasid kuulmiskaotust juba siis, kui mind haiglast välja lasti.» Katse: kas näo eest hoolitsedes saab ühtlasi päästa planeeti? (1) Õnnetuses jala kaotanud teadlane: teadlik hingamine päästis mu elu Kliima Uppuva Veneetsia teadlastel on vaidlemisest kõrini - kliima muutub ja me peame reageerima (10) Uuring: kliimamuutuste tervisemõjud annavad endast juba praegu märku (5) Puust ja punaseks: kuidas igaüks kliimamuutustele vastu astuda saab (2) REPORTAAŽ: Protestijad ja tegutsejad – koolinoored tajuvad kliimavastutust teravalt (2) Inimese ajastu tähendab vastutust Kliima kõrval on meil käsil veel kolm kriisi (6) Kliimamuutuste mõju meredele ja polaaraladele enam ära ei hoia Kliimaneutraalsus – häving või edu? Mis on pildilt puudu? (3) Kliimastreigid pühkisid üle kogu maakera (6) Kliimamuutused nõuavad toimivaid leevendamise ja kohanemise lahendusi Merendus Uus projekt «Kopter» lubab rohkem lendavat kiirabi Eesti perefirma betooni nõutakse Fääri saartest Jaapanini Paadi ajas kummuli ports halba õnne Lõbusõitjad eelistavad paati ostmise asemel rentida Saaremaal vette lastud patrullkaater asub tööle Vahemerel Pärnu jahisadama ruumikitsikust leevendaks lahtikäiv sild (1) USA ja ELi kaubandussõda moonutab luksuspaatide hindu Avamere kala takerdub keskkonnanõuetesse Eestlased magasid elektripaatide turu võidujooksu stardi maha Est-Agari vetikatööstus on ainulaadne kogu maailmas Paljassaare City arendus venib Tallinn Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Muuseumilaeva hulljulge kapten Kalamaja sai bussiliini asemel kasutu peatuse (3) Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1) Keskturgu ootab roosiline tulevik (4) Tallinna alkopiirangud: lastega tegelejad poolt, ettevõtjad vastu (5) Tallinn soovib üleriigilist viinamüügikärbet (4) Ulmeline ehitis kerkib tulevikutehnoloogia abil (1) Tallinn plaanib teed läbi Pirita roheala (5) Liinibuss sõitis Harjumaal otsa tee ääres seisnud veoautole, 26 inimest sai vigastada (14) Haigla hoovist leiti üllatav luustik Tarbija Ära mine metsa mütsiga lööma Mille järgi elektripaketti valida? (3) Kui ruttu jõuab valmistoit äärelinna? (1) Taxify tankla tiris hinnad alla ka mujal Septembri ostukorv: Prisma võitis kümne sendiga HINNAVÕRDLUS Millisest poest saab kõige soodsamalt koolitarbeid? Hooliv omanik kiibistab kassi Varjatud puuduste leidmine nõuab spetsialisti silma Enamik rendib liiga väikese peotelgi Laevaga saab nii Visbysse kui ka Piirissaarde Prügi sortimata jätmine võib minna kulukaks (8) Teadus Eestlanna kosmiline tähelend Ajalooline maandumine või häving - India plaanib nädalavahetusel riskantset Kuu-maandumist Vana DNA näitas, millal Uurali geenid Eestisse jõudsid (15) Teadlased lõid GMO-kanad, kes munevad vähiravimeid (7) Kuu tagakülge uurivatel hiinlastel on ambitsioonikad plaanid Lubamatu teadus: geenmuundatud beebide looja kaitses eksperimenti Võltsingud, eetikaprobleemid ja salatsemine - segadus GMO-beebide ümber suureneb Läbimurre: Šveitsi täpsus pani jalust halvatud kõndima (1) Uuring: neandertallased pärandasid meile viiruse eest kaitsvad geenid Eesti teadlane: tänavused keemia-nobelistid on juba praegu maailma paremaks muutnud Mammutuuring näitas, kuidas tundra soojemas kliimas «kasvama» hakkab (1) Kodu Lihtne juhis: Eesti aiapidaja õpetab, kuidas rajada ilus püsilillepeenar Praktiline terrass toob aia tuppa Vabakujuline hekk kääre ei nõua Naabrivalve on jõudnud enam kui 500 paika Eestis Lihtne juhis: kui teada paari tõde, saab terrassi ehitamisega hakkama igaüks Kogukonnaaed toob naabrid ühisele peenrale Eesti naine tõestab, et ideaalne kodu võib olla väga pisike (3) Päikeseelektrit toodab juba paar tuhat kodu (1) Eestlane kipub aiatöödega kasu asemel kahju tegema Noor linnapere astus julge sammu ning kolis maale elama (1) Kaasaegne kasvuhoone teeb taimekasvatuse töö omaniku eest ära Reis Suure punase saare Madagaskari ühelt rannikult teisele Videolugu Veneetsiast: vihased kohalikud ja hullavad turistid Üheksa rohelist tähelepanekut Ljubljanast «Jutustan sulle Magadanist...» Kultuuride peidetud erinevused Vajad ideid alkoholivabaks puhkuseks? Mine Sharjah’sse! Berliin mäletab müüri ja pisaraid Kaalusekeldused mägiriigis: kas eksib vedrukaal või digikaal? Kui unistad nutivabadest lastest, sõida Tarifale Itaalia turistilõksud ja palju paremad paigad, kuhu välismaalasi ei veeta Seal, kus elavad tšuktšid ja jääkarud AK Kassiraamatuid pole kunagi liiga palju EKI keelekool: vaade maailmale läbi arvuti­ekraani Joosep Värk: rahvas tahab keskmist sõrme (20) Tallinn 800: ajakapsel merepõhjast kõneleb muinas-Eesti kosmopoliitlusest Olev Remsu: targalt, vaeselt ja lõbusalt läbi sajandite. Hommage alma mater’ile (2) Rahvusülikool 100 ⟩ Toomas Asser: rahvusülikool on midagi enamat kui ainult rahvusteadused (1) Hiinast, Eestist ja eestlastest Hiinas Iseendale. Tänulikkuse harjutamine ja alandlikkuse kasvatamine Nädala plaat. Inimkatsed tempereeritud isepõlemismootoriga Aja auk. „Metal Box“ 40 Üksik G-noot. Sellele järgneb sekund vaikust Arter Homses Arteris: Martin Järveoja eksklusiivintervjuu, Tanel Veenre ehmatus ja Ränioru uus hullus Moodsa aja muinaslugu ehk «Kes on kasutanud minu andmeid?» Kas aastavahetuse järel uude halli kümnendisse? Autoseiklus värvikas Kanadas. 660 km Volkswagen California seltsis PÖFF: suurejooneline finaal. Ära maga maga viimast võimalust! Ameeriklane omadega soos, vaatab metsa poole (1) Ilona Leib: Vale kordamine ei muuda seda tõeks (7) Kyllike Sillaste-Elling: riigikaitse ei ole mingil juhul vaid meeste asi (4) Advendiaeg nõuab pidulikku rooga: kuidas teha piparkoogi-parti? Mehed läksid naiste riidekapi kallale Elu raskeim küsimus: mida me kahetseme, kui lõpp on silme ees? (11) Maa Elu Nädala mõte: tule maale elama, võid võita 500 eurot! Kliendid on keset metsi asuva loomakliiniku üles leidnud Loorberit saab edukalt toas kasvatada (1) Ilmajutt: lumehämmeldus Taimedest saab maitsva jõuluprae või kosutava tee Hobusekasvatajate selts seljatas riigikohtus PRIA (2) Põllumees meeleavaldusest: meelsuse näitamiseks on vaja traktoritega välja minna Salvest on valmis mahetooraine saamiseks põllumehi toetama Sealiha usku eestlased on hakanud üha enam veiseliha sööma Soe varasügis pakkus mesinikele üle pikkade aastate lehemett Pealinnapere hakkas mahetalunikeks Tartu Salemi kogudus kogub laadal Süüria põgenikele raha Bakteritelt on õppida midagi, mis aitab inimese geene ravida Julia Beljajeva särab taas parimate seas Ratas ootab erasektorilt rohkemat (1) Elleri kool tähistab juubelit terve aasta Vigastus aitas Ingeril valida jalgpalluri- ja muusikukarjääri vahel Irja Alakivi: Soome mäletab oma suurkujusid Tudisev ätt muutub laval möllavaks nooreks Rahvusülikool sai tuule tiibadesse välisõppejõudude toel Rüsijää Emajõel lõhkus Kvissentali kaks paadisilda ja murrab edasi allavoolu Hirmul lapsed kutsuvad politseid koju appi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kasvav maheturg eeldab tootmise kasvu

4 min lugemist
Köögiviljavalik Tallinnas Mahemarketis. FOTO: Erakogu

Eestis loetakse organiseeritud mahepõllumajandusliku tegevuse alguseks Biodünaamika Ühingu asutamist 1989. aastal väikese grupi selles valdkonnas tegutsenute poolt. Oluline aktiveerumine algas aga alles riigi panustamisega mahepõllumajandusse, kui loodi vastav seadusandlus, tekkisid mahetoetuste saamise võimalused (aastal 2000) ning arendati riiklikku kontrollsüsteemi (aastal 2001).

Just 2000. aastast alates on mahetootmine jõudsamalt arenenud: aasta-aastalt on suurenenud nii mahepõllumajandusmaa pindala kui mahetootjate arvukus. 2012. aastal oli Eesti maailmas viiendal ja Euroopa Liidus kolmandal kohal mahepõllumajandusmaa osakaalult kogu põllumaast. Kõige suurem mahepõllumajandusmaa osakaal oli Austrias (19,7%), järgnesid Rootsi (15,6%) ja Eesti (15,3%). ELi keskmine oli 5,6%.

2014. aasta esialgsetel andmetel on Eestis 158 000 hektarit mahepõllumajanduslikku maad ja 1543 mahetootjat. Mitteharitavatelt aladelt korjatakse saadusi 130 000 hektarilt ja mahetoidu töötlemisega tegeleb 104 ettevõtet. Ent tootmismahud on siiski veel tagasihoidlikud. Edasine areng sõltub paljude erinevate probleemide lahendamisest, mida vaeti ka novembris Eesti Maaülikoolis toimunud konverentsil «Eesti mahepõllumajandus täna ja tulevikus».

Ligi kolmesajale inimesele peetud konverentsi avakõnes tõi maailma esimese mahepõllumajandusliku teadusinstituudi – Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudi FiBL – direktor  dr Urs Niggli välja, et tarbijate nõudlus ja maheturud kasvavad praegu mahetootmisest kiiremini, rõhutades samas: «Mahepõllumajanduslik tootmisviis vastab kõige paremini jätkusuutlikkuse kriteeriumidele ning jätkusuutlikkus on kauakestev megatrend,  mille järgimiseta pole mõeldav maailma varustatus  toidu ja muu vajaliku biomassiga».

Dr Niggli viitas, et paljudel uurimistulemustel põhinevad metauuringud näitavad  mahepõllumajanduse olulisi eeliseid tavapõllumajanduse ees keskkonnaaspektist lähtuvalt: vähem kasvuhoonegaase, taimekaitsevahendite jääkide puudumine nii keskkonnas kui toidus, väiksem taimetoitainete  leostumine keskkonda, suurem orgaanilise süsiniku sidumine mulda,  suurem elurikkus, parem mullatervis. «Kiiresti kasvava mahenõudluse rahuldamiseks peaks aga rohkem tootjaid olema kaasatud mahetootmisse. Rohkem uurimistoetusi ja igakülgne innovatsioon  on olulise tähtsusega edasise arengu jaoks,» rääkis teadlane ja nentis, et praegu on üksnes 1% kogu maailma põllumajandusuuringute mahust suunatud mahepõllumajandusse.

Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai andis mahekonverentsil ülevaate mahepõllumajanduse praegusest seisust ning tutvustas Eesti mahepõllumajanduse arengukava 2014–2020 eesmärke, kus on rõhuasetus mahepõllumajanduse konkurentsivõime parandamisel ja kohaliku mahetoidu tarbimise suurendamisel. Mahetaimekasvatuses on jõudsalt suurenenud teraviljakasvatuse osa. Teraviljaga ollakse ka tänu tulundusühistu Wiru Vili eestvedamisele edukalt välisturul.

Wiru Vili on eksportinud juba 130 maheteraviljakasvataja toodangut ning on lühikese ajaga suutnud oma ekspordimahtusid kiiresti kasvatada. Plaanitakse ka töötlemisega alustamist, sest tarbija ootab uusi mahetooteid. Ettevõtte esindaja Mai Toomingu sõnul on mahetootjate eduka koostöö võtmesõnaks olnud usaldus.  

Märksa suuremat tähelepanu vajab aga aianduspoole edasiarendus, kuna maheaiasaadusi napib. Loomakasvatuses on tänu lihaloomadele veiste arvukus pidevalt tõusnud, ulatudes praegu 37 000 loomani, teisalt on aga kahanenud lüpsilehmade osa (2011. aastal oli 3255 ning 2014. aastal 2100 lüpsilehma). Enamik Eestimaa lambaist on mahelambad, samuti on edenemas mahekitsekasvatus. Kodulindude arvukus on küll võrreldes 2011. aastaga suurenenud enam kui kolm korda, küündides 42 000 linnuni, ent ikkagi pole toodang turu jaoks piisav.

Vajadus ühistegevuse järele

Mahepõllumajanduse arengut  piirab Toomas Kevvai sõnul oluliselt suuremahulise (sh ühistegevusliku) mahetöötlemise puudumine. Suur osa mahepõllumajanduslikust toodangust (lihast, piimast jne) jõuab tarbijani mahepõllumajandusele viitavalt märgistamata või töödelduna koos tavapõllumajandustoodetega, millest tulenebki mahetoodete väike turuosa. Praegu toimib üksnes 90 mahetöötlemisettevõtet, aastaks 2020 planeeritakse 220 ettevõtte tegutsemist.

Mahetunnustusega toitlustusettevõtteid on vaid kaheksa, nende hulka loodetakse kergitada järgneval arenguperioodil sajani. Eesmärgiks on suurendada nii töödeldud toodangut kui ka eksporditavat mahetoodangut rahalises väärtuses praegusega võrreldes kolm korda ning jõuda selleni, et 30 protsendis lasteasutustes pakutaks vähemalt osaliselt mahetoitu.

Toomas Kevvai tõi välja olulisi kitsaskohti, mida on vaja lahendada. Üks neist on koolituse küsimus. Mahepõllumajanduse õpetamine nii ülikoolis kui ka kutseõppeasutustes looks vajalikud eeldused koolitajate ja konsulentide ettevalmistamisele ning ühtlasi tootmise tõhususe parandamisele. Teine oluline märksõna on koostöö. Maheettevõtjate vahelise koostöö suurendamine võimaldaks edendada nii töötlemise kui turustamise kasvu. Viimane eeldab aga ka tarbijate teadlikkuse edasist parandamist mahetoidu ja mahepõllumajanduse osas. Äärmiselt tähtis on Kevvai sõnul ka mahetootjate ja teadlaste vahelise koostöö süvendamine, tagamaks võimalikult kiiret uurimistulemuste  juurutamist.

Innovatsiooni eelduseks on uued teadmised. Siiani on teadustugi olnud mahepõllumajandusele liialt napp, kattes vaid põgusalt üksikuid valdkondi. Alles  alates 2007. aastast on põllumajandusministeeriumi rakendusuuringute projektide toel selgitatud mõningaid mullaomaduste parandamise võimalusi haljasväetiste, biosöe ja teiste orgaaniliste väetistega, võrreldud mahe- ja tavatoorme (piim, aedviljad) kvaliteeti, eri kultuuride sortide kahjustuskindlust, uuritud lammaste ja lüpsilehmade söötmise optimeerimist, teraviljasortide sobivust maheviljelusse, marja- ja puuviljakasvatuse tehnoloogiate jms täiustamist.

Mahetootjate teadmiste arendamisele on Eestis oluliselt kaasa aidanud Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Eesti Maaülikooli Mahekeskus ja Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus. Mahevaldkonnas tegutsejad on ühinenud Mahepõllumajanduse Koostöökogusse, viimaks oma häält otsuste tegijateni.

Tootmine ja elukeskkonna kestlikkus

Mahepõllumajanduse edasine areng eeldab laialdasemat teadustuge. Põllumajandus pole ühesuunaline protsess üksnes toodangu saamiseks, vaid on väga mitmekülgsete keskkonnamõjudega nii mulla kui vee kvaliteedile, elurikkusele ja maastikulisele mitmekesisusele, mis omakorda mõjutavad tootmist ja jätkusuutlikkust. Seetõttu on väga vajalikud praegu puuduvad võimalikult süsteemsed uuringud, kus üheaegselt hinnatakse nii tootmise efektiivsust, toodangu kvaliteeti kui keskkonnanäitajaid, leidmaks optimaalseid lahendusi, mis piisava kvaliteetse toodangumahu juures säilitavad ka elukeskkonna kvaliteedi. (Maailmapanga 2005. aasta ökosüsteemide uuringu kohaselt oleme tarbinud 60% ressurssidest ning elame praegu juba järgnevate põlvkondade arvelt).

Konverentsi viimases osas tõdes Merit Mikk Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest, et sarnaselt Euroopaga on kohalikul turulgi tõusud – erinevad mahetoidu turustajad prognoosivad selleks aastaks käibe kasvu 10–60%. Tarbijad ootavad aga laiemat kodumaise kauba valikut. Näiteks on suur nõudlus meie turul praegu praktiliselt puuduvate mahelihatoodete järele. Siinkohal on kitsaskohaks töötlejate puudumine. Nõnda ongi  kohalikel tootjatel-töötlejatel head võimalused uute toodetega turule tulla.  

Konverentsi lõpuosas kõnelesid optimistlikult oma kogemusi jaganud edukad maheettevõtjad. Martin Repinski Konju mõisa talust on ehe näide nooruslikust energiast ja julgest pealehakkamisest. Olles veendunud mahetootja, on ta vaatamata algusaja tagasilöökidele ja raskustele pankadelt laenu saamisega tõusnud lühikese ajaga Eesti suurimaks mahekitsede kasvatajaks. Hiljuti avas ta Tallinna kesklinnas poe, kus müüakse ainult kodumaiseid mahe- ja talutooteid ning nõudlus ületab pidevalt pakkumise.

Jäätisetootja OÜ La Muu esindaja Rasmus Rask rõhutas oma ettevõtte kolme kõige olulisemat lähtepunkti: põhimõtted, positsioon ja pakend. Põhimõtteliselt peaks kogu toit olema mahe. Jäätis, mis on magustoit ja mida ei pea sööma iga päev, peaks olema väga kvaliteetne ja erakordse maitseelamusega, leidis ta. Samuti toonitas Rask, et väga hea kujundus ja korralik pakend on möödapääsmatud, kui tegutsetakse kvaliteetsete nišitoodete turul. Selline lähenemine on toonud edu ning La Muu jäätisi müüakse nii kaubanduskettides kui ökopoodides. Tootmist piirab aga mahekoore ja marjade kättesaadavus, mis jällegi viitab mahetootmise suurenemise vajadusele.

Eksport lisab hoogu

Kuigi Eesti on mahepõllumajandusmaa osatähtsuselt kogu põllumaast maailmas esikümnes, on äärmiselt tähtis tootmismahtude suurendamine, mis eeldab rohkem teadmisi ning töötlemise arendamist. Mahetootmise põhimõte on küll eelkõige kohaliku turu varustamine, kuid sellele lisab otsustavat hoogu juurde just välisturgude nõudluse kasv. Nii annab näiteks Rakvere mahepiirituse siirdumine Šveitsi ja Austria turgudele uusi võimalusi maherukki kasvatajatele.

Mahepõllumajandus on praegu kiiresti arenev majandusharu, mis pole lihtsalt majandus, vaid tihedalt loodusega tasakaalus toimiv majandusharu ning sellisena julgelt tulevikku vaatav, sest jätkusuutlikkuseks vajab kogu põllumajandus ökoloogilist intensiivistamist ehk loodusega enam tasakaalus toimimist.

Seotud lood
    05.12.2019 06.12.2019
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto