Annika Uudelepp, Erkki Karo ja Andres Reiljan: populismi kuraditosin

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Erkki Karo

FOTO: Erakogu

Kas ja kui populistlikud on meie erakondade seekordsed valimislubadused? Selleks et valijad oskaksid seda nähtust paremini ära tunda, koostati mõttekoja Praxis juhi eestvõttel populismi edetabel. Tulemustest, järeldustest ja ka metoodikast kirjutavad Annika Uudelepp, Erkki Karo ja Andres Reiljan.

Annika Uudelepp.

FOTO: Praxis

Andres Reiljan

FOTO: Erakogu

Targa riigi ja arutleva demokraatia üheks suurimaks vaenlaseks on populism. Populismi võib käsitleda kui dopingut valimisvõi(s)tlusel lühiajalise edu saavutamiseks. Populism võtab erinevaid vorme (ühiskonna eri gruppide vastandamine, keeruliste probleemide lihtsustamine ja kaasahaaravasse retoorikasse paigutamine, katteta või lahtiseletamata majanduslikud lubadused), mis kõik on arutleva demokraatia läbipaistvusele ja sisukusele ühtmoodi kahjulikud.

Suunamaks valimisdebatti ausa mängu reeglitesse, algatas mõttekoda Praxis vabakondliku ettevõtmisena populismi edetabeli koostamise. Selle töö käigus hinnati populismi esinemist riigikogusse kandideerivate erakondade valimisprogrammides. Pärast kõikide programmide läbitöötamist sõeluti u 20 eksperdi osalusel 35 erinevat tüüpi populistlikku väidet/lubadust erakondade platvormidest. Neid hindas 112 arvamusliidrit ja erinevate elualade eksperti nende väidete populistlikkust skaalal 0–7, kus 7 väljendas kõige suuremat populistlikkust. Nende hinnangute baasil on koostatud populistlike väidete edetabel.

Populismi leiab iga erakonna platvormist ehk kuigi üksteist süüdistatakse populismis, mängitakse ka ise rohkem või vähem räpaste reeglite alusel. Kõige vähem populistlikuna on oma programme koostanud praegused võimuerakonnad ja teises äärmuses asetseb parlamendiväline EKRE, kes oskab kasutada kõiki populismi tööriistu.

Mõneti loogiliselt on parlamendiväliste erakondade platvormidest tõusetunud populismina esile rohkem vastandumisele ja keeruliste probleemide lihtsustamisele keskenduvad lubadused ja retoorika – nende kogemus praktiliste ja realistlike probleemide-lahenduste analüüsidega on loogiliselt kõige nõrgem, kuid see ei tähenda, et nad ei saaks seda selgeks õppida.

Hindamisel osalenud ekspertide arvamustes tõstatus eriti majandusliku populismi tähtsus: mitmed majanduslikult ebamõistlikud või teostamatud lubadused on hõivanud populismi edetabelis kõrge koha. Majandusliku populismi alla liigituvaid lubadusi on välja käinud pigem vasakerakonnad ning parlamendivälised jõud ning need sattusid ka ekspertide nimekirja tippu. Erandiks on siinkohal SDE, kelle palga- ja pensionilubadusi ei peetud väga palju populistlikumaks kui paremerakondade maksulubadusi. Samas, paremerakondade konservatiivsemate majanduslike lubaduste kõrval hinnatakse populistlikuna pigem nende rahvuslikul tasandil vastandusi tekitavaid lubadusi.

Valijatel tasuks sellest ekspertide hinnangutel põhinevast edetabelist võtta kaasa teadmine, et iga erakond saaks olla parem demokraatia teener ning igal erakonnal on lubadusi ja arusaamu, millesse tuleks suhtuda kriitika ja skepsisega ning nõuda seletusi nende lubaduste tegeliku mõtte, katte ja sisu kohta. Samas võib erakondade vahel näha siiski ka selgeid erinevusi selles, kui palju ja kui jõulist populismi kasutatakse, ka seda tasuks valijatel silmas pidada. Kui populism hakkaks võimutsema meie ühiskonnaelu debattides, siis võime näha üha tugevamat vastandumist nii jõukuse kui rahvusluse tasandil.

Populismi edetabel

Kuna populism pole ei/jah nähtus, vaid pigem räägitakse «vähem» või «rohkem» populistlikest loosungitest ja lubadustest, kasutasime eksperthinnangute etapis hindamise skaalat 0–7, kus 0 tähistab «ei ole populistlik» ja 7 tähistab «on populistlik».

Skoor väljendab protsentskaalal seda, kui populistlikuks vastavat loosungit peetakse.

Kõrge skooriga väidete osas oli arvamuste ühtsus suhteliselt suur (standardhälve u 1 ümber keskmise), madalama skooriga arvamuste puhul anti erinevamaid hinnanguid.

1.

«Me ei vaja diktaati! Me vajame riiki, mida me kõik juhime. Meil on lihtne üleskutse: võtame riigi tagasi!»

Vabaerakond

Skoor 95,42; keskmine hinne 6,68

2.

«Tõstame alampalga 1000 euroni.»

Keskerakond

Skoor 92,59; keskmine hinne 6,48

3.

«Korraldada elektriturg ümber nii, et Eestis oleks Euroopa odavaim elekter.»

Konservatiivne Rahvaerakond

Skoor 91,80; keskmine hinne 6,43

4.

«Rakendame riikliku kodanikupalga, mis tagaks kõigile osalus- ja kindlustunde. Seda lisaks pensionitele ja emapalgale. Kodanikupalk asendaks eelkõige täiesti ebapiisavat lastetoetust ning toimetulekutoetust, mille taotlemine on täna töömahukas ja aeganõudev ning väärikust riivav.»

Rohelised

Skoor 91,29; keskmine hinne 6,39

5.

«Mitte nõustuda meie rahva ja riigi huve mittearvestavate rahvusvaheliste lepingute sõlmimisega ja võtta tagasi allkirjad loovutuslikult piirileppelt Venemaaga.»

Konservatiivne Rahvaerakond

Skoor 87,57; keskmine hinne 6,13

6.

«Teeb kõik, et Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks oleksid meie maalt kadunud viimasedki okupatsiooniaja keelelised jäänukid. Korjame kokku ja anname muuseumisse seni veel avalikku ruumi risustavad viimsedki tänavasildid, mis on kahes tähestikus.»

Reformierakond

Skoor 86,79; keskmine hinne 6,08

7.

«Me taastame inimese usu oma riiki. See on tohutu ressurss, mis väljendub ka lisandunud maksutulus. Me panustame selle suuremasse julgeolekusse.»

Vabaerakond

Skoor 85,16; keskmine hinne 5,96

8.

«Tõstame erakorraliselt pensione. Taastame pensionite ostujõu. Vabastame keskmise vanaduspensioni tulumaksust.»

Keskerakond

Skoor 83,73; keskmine hinne 5,86

9.

«Alandame sammhaaval normaaltööaeg 40 tunnilt 32 tunnile nädalas palgataset alandamata, luues nii eeldusi efektiivsemaks tööajakasutuseks ja töövõime tagamiseks pikemateks aastateks.»

Rohelised

Skoor 82,41; keskmine hinne 5,77

10.

«Peatada maamüük välismaalastele ja kehtestada neile kinnisvaramaks.»

Konservatiivne Rahvaerakond

Skoor 82,28; keskmine hinne 5,76

11.

«Lubame, et Riigikogusse saamisel jagame pool erakonnale eraldatud riigipoolsest toetusest heategevuseks.»

Rohelised

Skoor 81,78; keskmine hinne 5,72

12.

«Me lõpetame priiskava poliitikategemise, mis raiskab raha eneseimetlemisele ja reklaamile ning võtab selleks raha ilma häbenemata meie kõigi taskust, riigieelarvest. Me lõpetame erakondade ületoitmise!»

Vabaerakond

Skoor 81,00; keskmine hinne 5,67

13.

«Töötame selle nimel, et aidata Venemaal vabaneda oma ajaloolistest ekspansionistlikest kammitsatest ning pöörduda oma kodanike heaolu ning riigi mainet 21. sajandil parandava sisemise moderniseerumise juurde.»

Isamaa ja Res Publica Liit

Skoor 80,72; keskmine hinne 5,65

Annika Uudelepp on mõttekoja Praxis juht, riigiteaduste magister (TLÜ), poliitika- ja riigiteaduste doktorant. Algatuse eestvedaja. Erkki Karo on Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudi teadur (PhD). Andres Reiljan on võrdleva poliitika magister (TÜ), Valijakompass 2015 kodeerimismeeskonna juht.

Tagasi üles