Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kremli hingus Prantsuse välispoliitika kohal

Vootele Päi FOTO: Erakogu

François Hollande seadis end Ukraina kriisi lahendamisel esiplaanile, istudes Minskis sama laua taga Vladimir Putini, Angela Merkeli ja Petro Porošenkoga. Paljud asjatundjad on nimetanud seda Sarkozy-tegemiseks, viidates tema eelkäija Nicolas Sarkozy sekkumisele Gruusia konfliktis 2008. aastal. Sel ajal kui Hollande teeb Sarkozy’d, teeb Sarkozy omakorda Le Peni.

Tellijale Tellijale

Ameerika, Venemaa ja Prantsusmaa poliitiline loogika kattub tugevalt ühes: riigisisest põrumist ja ebapopulaarsust kompenseerib välispoliitiline võit. Seda teadis hästi endine president Sarkozy, kui otsustas oma populaarsuse madalpunktis hakata Gruusia konflikti lahendamise eestvedajaks. Samast loogikast lähtudes hüppas Hollande sakslaste üllatuseks Merkeli lennukile, haaramaks rolli Ukraina kriisi lahendamisel.

Pärast aasta väldanud kriisi Ukrainas valis ta lõpuks poole ja ühendas jõud Merkeliga. Märkimisväärne oli Hollande’i kohta ebatavaliselt konkreetne sõnavõtt: «Tuleb kas lahendus või sõda.» Muidugi silus ta seda seisukohta, lisades, et diplomaatilise lahenduse osaks saab Donetski ulatuslik autonoomsus Ukraina koosseisus. Ehk siis Sarkozy 2008 – üks-ühele.

13.02.2015 16.02.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto