Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Uwe Gnadenteich: nali hakkab tõeks saama

Uwe Gnadenteich. FOTO: Mihkel Maripuu

1990. aastate lõpupoole käisid Tallinna linnavalitsuses mitu korda külas kolleegid Helsingist. Muidu asjalikku juttu rääkivate Soome ametimeeste seas oli üks, kelle üle Tallinna ametnikud üsna avalikult muigasid.

Tegemist oli abilinnapeaga, kelle põhiliseks tööülesandeks paistis olevat Helsingi-Tallinna tunneli rajamise ettevalmistamine. Räägiti, et kolleegidel oli kahju hakata vana meest vägisi pensionile saatma. Aga et too ei taibanud ise eest ära minna, siis lükati ta niinimetatud külmkappi ehk anti talle töö, millega tegeledes ta teistel jalus poleks.

Tõsi küll, tookord ei räägitud ka Rail Balticust ning merealust tunnelit kujutatigi ette vaid Helsingi ja Tallinna vahelise ühendusena. Sellise asja tasuvus oli siis ja oleks ka praegu küsitav. Äsja valminud eeluuring ütlebki, et asja õnnestumise üks kõige olulisemaid eeldusi on Rail Balticu olemasolu.

Kui 15–20 aastat tagasi võis tunnelijutt naljakas tunduda, siis nüüd ei visata tunneliprojekti üle nalja ei siin- ega sealpool lahte. Vastupidi! Helsingi linnapea Jussi Pajunen kuulutas sel nädalal toimunud eeluuringu esitluse lõppsõnas selgelt, et Helsingi on väga huvitatud projektiga edasi minemisest.

Soomlastel on väga suur hirm, et nende riik muutub ääremaaks. Mandub lihtsalt üheks eksootiliseks talvepuhkuse kohaks, kuhu on tore sõita mõneks päevaks põhjapõtru vaatama ja külmarohtu pruukima. Aga tööl käia eelistatakse sellistes linnades, kuhu pääseb mugavalt ligi. Helsingi lennujaam nende silmis mugava ligipääsu mõõtu välja ei anna. Ja kahetunnine laevareis Tallinnast Helsingisse on ka väga eelmine sajand. Rail Balticuga seotud tunnel peaks võimaldama sõita Helsingist kahe tunniga Riiga või veel kaugemale.

Peale selle on soomlastel silme ees Öresundi silla edukas näide. Rootsi allakäivat tööstuslinna Malmöt Taani pealinna Kopenhaageniga ühendava silla positiivset mõju oli tunda juba tükk aega enne selle ehitamise algust. Niipea kui püsiühenduse rajamine oli ära otsustatud ning vastavad paberid alla kirjutatud, peatus Malmö elanike arvu vähenemine ja sinna hakkas tekkima uusi töökohti. Sillast lõikasid (ja lõikavad tänaseni) kasu mõlemad riigid. Malmöst ja Kopenhaagenist on saanud kaksiklinn, mille ühest otsast teise tööle sõitmine on täiesti tavaline asi.

Helsingi linnajuhid tõdevad, et ka Tallinn ja Helsingi on tegelikult juba kaksiklinna moodustanud. Ainult et ühest linna otsast teise sõitmine on praegu veel piinavalt aeglane. See võibki tunneli rajamisega muutuda. Aga tunnel tekib ainult eeldusel, et Eestit ühendab Kesk-Euroopaga kiire raudtee ehk Rail Baltic. Ilma selle ja ilma tunnelita juhtub Eestiga see, mida Soomes praegu tõsiselt peljatakse ehk Euroopa ääremaaks muutumine.

13.02.2015 16.02.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto