Praxise käsitlus lonkab tegelikult kahte jalga, ja teine jalg on see, et selle koostajad ei ole vist koolis või väljaspool kooli õppinud seda, et eriti kirjutatud tekstides kasutatakse mõtete kompaktsemaks ja kunstilisemaks esitamiseks lause- ja kõnekujundeid. See valdkond on tuntud juba antiikkultuurist ja seda on ikka uuritud ja õpetatud retoorikas ja stilistikas.
Praxisele ei pea meeldima Vabaerakonna või ükskõik kelle teise loosungid ja pealkirjad, aga nende kujundlik vorm ei saa küll olla populismi «ülesleidmise» allikaks. «Võtame riigi rahvale tagasi» on tüüpiline hüperbool. «Lõpetame erakondade ületoitmise» on metafoor. Mõlemad on suhteliselt lihtsalt määratavad ja mõlemad on ka lahti seletatud, milleks aga läheb vaja hulga rohkem sõnu kui kunstilise kujundi kolm-neli sõna.