Möödunud aastal suurenes Tartus ööbinud turistide arv võrreldes 2013. aastaga 0,7 protsenti. Kõige rohkem ehk 10 protsenti kasvas Rootsist pärit turistide arv.
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartus kasvas Rootsi ja Saksa turistide arv
Mullu peatus Tartu majutusettevõtetes 188 015 turisti. Külastanutest moodustasid Eesti elanikud pisut alla poole ehk 47 protsenti. Majutusteenust kasutas Tartus 99 819 välisturisti, mis on 1,4 protsendi võrra rohkem kui aasta varem.
Kõige rohkem väliskülalisi saabus Tartusse Soomest (33 422), Venemaalt (15 096), Lätist (13 270) ja Saksamaalt (9637). Enim tõusis Rootsi turistide majutus (10%) ja sakslaste majutus (6,2%). Venemaalt pärit turistide arv kahanes 3,3 protsenti. Tartus keskmiselt veedetud ööde arv langes 1,79-lt 1,77-le.
Tartu majutusasutustes oli langus ka detsembris, mil siin ööbinud turistide arv vähenes võrreldes 2013. aasta detsembriga 13,3 protsenti. Kõige rohkem aga vähenes Venemaalt pärit turistide arv, mis kukkus 1553-lt 852-le.
Tartu abilinnapea Kajar Lember ütles, et statistika näitab, et turismisektor vajab jõulisemat panustamist ühistegevustesse ja eriti ühisturundusse. «Suureks väljakutseks on meile ka see, kuidas tagada inimeste pikem viibimine kohapeal,» kommenteeris ta.
«Turism on oluline majandusharu ja Tartu on turismikorralduses kavandamas mitmeid muudatusi, mille eesmärk on koostöö suurendamine turismivaldkonnas, linna ja ettevõtjate vahel, aga ka kogu Lõuna-Eestis laiemalt,» lisas Lember. Lemberi sõnul tuleks Tartu turismitegevus koondada. «Praegu on Tartu põhiline turismikorraldaja SA Tartumaa Turism, lisaks on meil linna avalike suhete osakonnas maine- ja turismiteenistus ning kaudsemalt tegeleb turismiga ka ettevõtlusosakond. Aga meie väga selge mõte on koondada see ühte rusikasse ja suurendada ettevõtluse rolli turismikorralduses,» rääkis Lember.
Sihtasutuses Tartumaa Turism on aasta algusest täiskohaga tööl inimene, kes tegeleb konverentsiturismiga. «See on üks väga konkreetne suund, et tekiks koostöö ülikooli, ettevõtjate ja linna vahel. Teine asi on ühisturundus. Kui Tartu linn käib välismessidel, siis ka näiteks trükiste tootmine võiks olla tehtud koostöös sihtasutusega Lõuna-Eesti Turism,» selgitas Lember.