Juhtkiri: veretöö Taanis – rünnak vaba ühiskonna aluste vastu

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Üks kuu ja nädal peale on möödas sellest, kui äärmuslased panid toime kogu vaba maailma vapustanud veresauna Pariisis pilalehe Charlie Hebdo toimetuses. Laupäeval langes Taanis Kopenhaagenis äärmuslase käe läbi filmimees Finn Nørgaard, kes oli tulnud debatile, kus arutleti väljendus- ja sõnavabaduse üle. Sama mees ründas hiljem ka Kopenhaageni sünagoogi, kus tappis naabermaja valvuri ja haavas kahte korrakaitsjat.

Tellijale Tellijale

Me teame ründaja taustast napilt – nii palju kui Taani ametivõimud eile õhtuks avaldanud olid. Rünnaku sümboolne tähendus paistab aga olevat selge. Äärmuslased ründavad sõnavabadust, tahtes seda allutada oma arusaamale islamist. Suur ja halvav hirm on see, mida terroristid tahavad tekitada, et oma eesmärke saavutada. Mitme järjestikuse sündmuse ajal on rünnakute sihtmärgiks karikaturistid, kes on oma töödes ühel või teisel viisil kujutanud islami prohvetit.

Vaba maailma ühiskonnad ei saa ega tohi sellele hirmule järele anda. Küsimus pole kitsalt selles, kas islami prohvetit võib pildil kujutada või mitte, ega ka selles, kuidas keegi seda teeb. Väljendusvabadus on üks vaba ühiskonna alustaladest. Tõsi, ka vabades ühiskondades piiratakse seda seadustega, ent seda üksikisiku õiguste kaitseks, nähes ette sanktsioonid solvangute ja laimu eest, tõkestades vihavaenule ja kuritegudele õhutamist ning näiteks keelates mõnda liiki pornograafiat. Õigus väljendada oma suhtumist poliitilistesse või mistahes muudesse mõttesuundadesse, sealhulgas usulistesse, peab aga olema vaba. Usuvabadus ongi ju tagatud sellega, et ühtpidi uskujad ei või käte ega relvadega kallale minna teistmoodi uskujatele, aga võivad oma usulistest tunnetest, nagu kõigest muustki, rääkida, kirjutada ja kasvõi joonistada.

14.02.2015 17.02.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto