N, 8.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ungari õõtsepoliitikast lõikab kasu Putin

Jürgen Tamme
, toimetaja
Ungari õõtsepoliitikast lõikab kasu Putin
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vladimir Putin viis Budapestis asuvale kalmistule pärja Teises maailmasõjas hukkunud punaarmeelastele.
Vladimir Putin viis Budapestis asuvale kalmistule pärja Teises maailmasõjas hukkunud punaarmeelastele. Foto: SCANPIX

Viimaste nädalate jooksul on Budapestis käinud hulk kõrgeid külalisi. Kuu alguses tegi visiidi Ungari pealinna Saksa liidukantsler Angela Merkel, hiljuti saabus Budapesti ka Ühendriikide uus suursaadik Colleen Bell. Eile rulliti Budapestis punane vaip lahti Venemaa riigipeale Vladimir Putinile, kes kohtus nii Ungari peaministri Viktor Orbáni kui ka president János Áderiga.

Kuigi eilsel kohtumisel külaline ega ka võõrustajad märkimisväärseid avaldusi ei teinud, annab visiit mitmete analüütikute hinnangul Putinile, kes pole Venemaa osaluse tõttu Ukraina konfliktis paljudes maailma riikides teretulnud, võimaluse näidata, et tal on ELis endiselt kui mitte sõpru, siis vähemalt toetajaid.

«Moskva jaoks on oluline näidata, et on endiselt riike, kelle valitsused on valmis Venemaad võõrustama,» kommenteeris visiiti Ungari ajaloolane Zoltán Sz. Bíró. «Sümboolselt on kohtumine märksa olulisem Venemaale,» lisas ta uudisteagentuurile AP.

«Putin saab teistele lääneriikidele demonstreerida, et tal on liitlane, kes on ELi ja NATO liige, et ELi ühtsus ei olegi nii suur,» lisas AFP-le ungarlasest analüütik András Rácz. Rácz ja mitu eksperti juhtisid ka tähelepanu Orbáni mullu lausutud sõnadele, et Moskvaga kaubandussuhteid katkestades tulistas EL endale jalga.

Kuigi Ungari toetas hiljuti ELi Venemaa-vastaste sanktsioonide pikendamist ja laiendamist, saadab Budapest valitsusjuhi ning välisministri suu läbi väljapoole sõnumeid, mis seavad sanktsioonide mõju kahtluse alla. Ungari valitsusliikmete kahetistele sõnumitele näis möödunud nädalal Kiievis Orbániga kohtudes viitavat ka Ukraina president Petro Porošenko, kes märkis, et Ukraina arvestab Ungari toetusega.

Energiapoliitikaekspert András Deák ütles AFP-le, et Putin võib Orbánit Euroopa edasiste sanktsioonide asjus survestada. «Putin võib paluda Orbánil ELi sanktsioonidele vastu töötada,» märkis Deák.

Ungari mõttekoja Political Capital vanemanalüütik Attila Juhász nimetas Putini visiidi eel Ungari valitsuse välispoliitikat õõtsepoliitikaks lääneriikide ja Venemaa vahel. «Hoolimata Ungari ühiskonna lääne-orientatsioonist ja erakonnapoliitilistest riskidest, ei jätka Ungari valitsus üksnes USA-vastast välispoliitikat, vaid näib astuvad uusi samme Venemaa poole,» märkis Juhász Postimehele. Ka tema sõnul võimaldab Budapesti-visiit Vene riigipeal näidata, et ELis on riike, kes tema poliitikat toetavad.

Nii Merkeli kui ka Putini visiidi eelõhtul toimusid Budapestis meeleavaldused. Kui päev enne Saksa kantsleri külaskäiku protestis umbes 4000 inimest Orbáni ja Venemaale lähenemise vastu, kutsudes Merkelit üles Ungari valitsusjuhti survestama, siis üleeile avaldas erinevatel andmetel 2000–3000 inimest meelt Ungari valitsuse Kremli-sõbralikkuse ja Venemaa agressiooni vastu Ukrainas.

Opositsiooni korraldatud protestimarsi käigus marsiti sümboolselt Budapesti Ida rongijaamast Lääne rongijaama. Protestijad, kes alustasid marssi biitlite hiti «Back in the USSR» saatel, kandsid plakateid sõnumitega «Njet Putinile! Jah Euroopale!», «Meist ei saa Vene kolooniat!». Demonstratsioonist võttis teiste seas osa ka rühm ukraina noori ning nii võis Ungari ja ELi lippude kõrval näha ka Ukraina kollasinist rahvuslippu.

Ungari hümni ja Ludwig van Beethoveni «Oodiga rõõmule» lõppenud meeleavaldusel peetud sõnavõttudes pälvis tähelepanu ka Ungari ainsa tuumajaamaga seonduv. Nimelt sõlmisid Venemaa ja Ungari läinud detsembris 12,5 miljardit eurot väärt lepingu, millega Venemaa hakkab laiendama Paksi tuumaelektrijaama.

Üks kõnepidajatest, Adá Ámon, juhtis tähelepanu sellele, et Ungari valitsus ei konsulteerinud selles küsimuses isegi tuumaekspertidega. «Kui nad oleks kelleltki küsinud, siis nad oleks mõistnud, et keegi ei vaja seda tuumajaama,» märkis veebiportaali The Budapest Beacon vahendusel Ámon, kelle sõnul peaks Ungari lepingust loobuma.

«Viktor, kas sul pole enda pärast häbi?» küsis aga opositsiooniaktivist Márton Gulyás. «Homse käepigistusega ühined sa nendega, kes kaevasid 1961. aastal üles Imre Nagy surnukeha ning matsid ta märgistamata hauda nägu allpool,» lisas Gulyás, viidates Ungari 1956. aasta ülestõusu aegsele reformimeelsele peaministrile, kelle kommunistid Nõukogude juhtkonna heakskiitmisel hukkasid.

Tagasi üles