L, 28.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ellujäämisinstinkt võidab poliitika

Risto Berendson
, reporter
Ellujäämisinstinkt võidab poliitika
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Elmo Nüganeni film «1944», fotol näitleja Kaspar Velberg.
Elmo Nüganeni film «1944», fotol näitleja Kaspar Velberg. Foto: Taska Film

Kui käib esimene pauk, pole sõjas enam mingit poliitikat. On vaid ellujäämisinstinkt, soov kaitsta ennast ja oma kaaslasi. Lootus lahing kuidagi üle elada.

Tahe kaitsta oma lähedasi võiks olla üks elu põhiväärtusi. Seetõttu on ajaloofilm «1944» hea film. Isegi teostuselt, kui võrrelda režissöör Elmo Nüganeni eelmise sarnase filmiga «Nimed marmortahvlil», kus sõjaolukorrale ebausutavaid või suisa võimatuid vaatepilte kohtab rohkem kui korra.

Häid asju «1944sse» jagub, alustades näitleja- ja lõpetades režissööritööga. Kui sa ei ole puupakk, siis see film puudutab. Filmilinal jooksva filmiga on nii, et isegi kui selle sõnumit suudavad või tahavad mõista lõpuks vaid eestlased, tuleb tegijaid tehtu eest ikkagi kiita.

Märksõnad
Tagasi üles