Sisukord
Juhtkiri
Postimees
19.02.2015
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop «Roosa kampsun» Palju õnne Eesti lühiuudised Sargveres jäi kakskümmend neli peret peavarjuta Salaja üle piiri tulijad on asunud kasutama uut taktikat Galerii: melu Dolby Theatre ümbruses Hollywood boulevardil Geenikombinatsioonid mõjutavad depressiooni kujunemise ohtu Vabaerakond ja EKRE riigieelarve lõhkimineku pärast ei muretse Psühhiaater: antidepressandid ei tekita sõltuvust Majandus Savisaare panga juht: me ei meelita kliente sularahatehingutega Välismaa Prokurör soovitas Strauss-Kahni süüdistustest loobuda Juba 69 päeva nälginud Ukraina lendur ei anna alla Välismaa lühiuudised Kuulsad näljaprotestijad Arvamus Rein Veidemann: järeletegemine soovitatav Astrid Hiisjärv: liiga noor, et juua Juhtkiri: Pank pole linnapood Postimees 1900. aastal Taavi Veskimägi: aktsia riigivarana pole saatanast Toomas Kiho: soomustuda või soomestuda? Päeva karikatuur Kultuur «Roosa kampsun» Fuensanta Nieto: arhitektuur on inimestele Sport Rock kaotas play-off’i lootuse Spordi lühiuudised MM nagu 1993? Mae: oleme nüüd paremad Tallinn Kauaoodatu pandi lõpuks käima Tarbija Väikese vimkaga tort vabariigi aastapäevaks Tartu Meistrid ja muuseum tõstavad lamba ausse Jüri Ginter: Tartu linn tunnistab oma võimetust Tiia Teppan: Tartu oma riigigümnaasium Tartus esineb rühmvõimlemise koorekiht Selfi aitab toetada puuetega laste hoiukodusid Urmas Klaas: tänud tartlastele annetuste eest Rael Artel: näitustel võiks käia kunsti, aga mitte skandaali pärast Väike Karu paneb ühe lasteaia kinni Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Pank pole linnapood

2 min lugemist

Miks ajab Tallinna linnavalitsus nii jõuliselt uue ühistupanga loomise asja? Seni on avalikkusele jäänud mulje, et tegemist on linna hegemooni Keskerakonna ja selle meerist esimehe Edgar Savisaare järjekordse poliitilise kampaaniaga, mille keskne sõnum seisneb Tallinna ja Eesti vastandamises. See peaks kinnitama lojaalsele valijaskonnale, et pealinnas ollakse edumeelsed ning seistakse ka nõrgimate eest, samal ajal kui riigis elu kolinal allamäge veereb.

Poliitilist mekki annab sündmusele asjaolu, et panga asutamisega kiirustatakse tagant ilmse sooviga saata asutamissõnum välja veel enne valimisi, samuti seni linna juhtkonna välja öeldud loosunglikud seisukohad välispankade röövellikkusest, suletusest kohalikele ettevõtjatele, kallitest teenusest ja nii edasi. Läinud aasta lõpus linnavalitsuse mulluseid edulugusid loetledes asetas Savisaar ühistupanga ettevalmistustööd muu hulgas kõrvuti linnapoega.

Kuid panga asutamist ei saa võrrelda poe loomisega. Nii asutamisel kui hilisemal tegutsemisel peab pank arvestama viimastel aastatel veelgi rangemaks muutunud regulatsioonide ja järelevalvega, samal ajal kui poe puhul piisab lihtsustatult öeldes sanitaarkontrollist. Pood võib ju kanda kahjumit, kuid klientidele usaldust müüv pank, millel turul hästi ei lähe, ei saa kuidagi tagada pidevalt odavat rahavoogu.

Küsimus pole selles, nagu ei vajaks pangandusturg konkurentsi. Vastupidi, nagu igas muus ärivaldkonnas, on see kahtlemata kliendi huvides. Eesti pangandusturust on ligi 90 protsenti nelja suure tegija – Swedbanki, SEB, Nordea ja Danske – käes. Kuid siin ei ole lihtsaid lahendusi, see vajab investeeringuid ja tohutut tööd. Näiteks võib tuua LHV ponnistused – edu, kui see tuleb, saabub aastate pärast ja pigem ikka ühes nišis, mitte universaalpangana igas sektoris.

Tallinna initsiatiivil loodava Eesti Ühistupanga juhatuse liikmeks valitud Ülle Mathiesen on rahanduse valdkonnas kogenud inimene ning möönab Postimehele antud intervjuus panga asutamisega seotud riske. Samuti toob Mathiesen esile need piirid, millest ta tegevjuhina mingil juhul üle astuda ei saa ega kavatse. Tema hinnangul võimaldab muutuv keskkond siiski edukalt välispankadega konkureerida.

Elame-näeme. Innukatest asutamisjuttudest, mis kõlavad Savisaare ja teiste Keskerakonna poliitikute suust, jääb aga vägisi mulje, nagu oleks see täiesti mõeldav, et pank saab pakkuda ülisoodsaid laene ja samal ajal maksta priskeid intresse ning kõige selle juures panna veel tasku kopsaka kasumi, mida siis suure sissemakse teinud linn võiks rõõmsalt mitmesuguseks otstarbeks. Teisisõnu, see, mis loosungina kaunilt ja loogiliselt kõlab, ei pruugi tegelikkuses võimalikuks osutuda. Pelgalt ettevõtlikkuse edendamise silti valijatele müüa on aga kaunis keeruline.

Seotud lood
18.02.2015 20.02.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto