Sisukord
Sport
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (1) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Eripärased hotellid raputavad Tallinna Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (1) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Loginov jäi norralaste hammaste vahele Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Romantiline ja suviselt muretu «Talve» Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Maratonteos suurtest kannatajatest

3 min lugemist
Enn Sellik. FOTO: Gunnar Vaidla/Eesti Spordimuuseum/Õhtuleht

Kristo Reinsalu, Andrus Nilk

«Eesti jooksjate lood», 600 lk

Spordikohvik MTÜ, 2015

Jooksmisega, selle inimesele kõige loomulikuma, pealtnäha imelihtsa ja kahtlemata vähenõudliku spordialaga on lood Eestis paradoksaalsed, isegi imelikud. Vaadake jooksuvõistluste küllust ja neil osalejate arvukust ning kergesti võib tekkida järeldus, et eestlastest on saanud jooksuhullud. Aga mida massiline jooksuharrastus kaasa pole toonud, on taseme tõus.

Tellijale

Hoolimata tõsiasjast, et viimatistel EM-võistlustel Zürichis startis tervelt kuus Eesti maratonijooksjat, kaks meest ja lausa neli naist (sest tiitlivõistluste normid maratonis on palju nõrgemad kui teistel kergejõustikualadel), pole Eesti kestusjooks tulemuste poolest nii nirus seisus olnudki nagu viimastel aastatel. Näiteks olnuksin tudengipõlves joostud 800 meetri isikliku rekordiga 1.55,9 mulluses Eesti edetabelis kaheksas. Omal ajal, veerand sajandit tagasi, mahtus selle ajaga hädavaevu 30 sekka. Eesti kõigi aegade edetabeli tippu uurides näeb, et esikümnesse mahub vaid üksikuid tulemusi, mis joostud sel sajandil (autoreiks peamiselt Tiidrek Nurme ja Pavel Loskutov). Küll aga vaatab sealt vastu ridamisi resultaate kaugetest kuue- ja seitsmekümnendatest, mille olusid ei anna nüüdisaegsete tingimustega võrreldagi. Siis polnud isegi pulsikellasid.

Milles asi?

15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto