Sisukord
Eesti
Postimees

Narva võõrustas riigi sünnipäevalisi

3 min lugemist
Eesti Vabariigi 97. aastapäeva puhul Narvas Peetri platsil eile peetud kaitsejõudude paraadil, mille võttis vastu president Toomas Hendrik Ilves ja mida juhatas kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, võttis osa 1402 inimest ja oli väljas 117 ühikut sõjaväetehnikat. Jagus uudistajaidki, ent sinimustvalged nende käes oli napilt. FOTO: Liis Treimann

Narvalane Aleksei rõõmustas eilse kaitseväe paraadi järel, et paariks päevakski on nii palju eestlasi Narva külla sõitnud.

«Juba esmaspäeva õhtul oli siin palju eestlasi ja igal pool oli eesti keelt kuulda – see teeb tõesti heameelt!» kinnitas Aleksei, kes võrreldes paljude narvalastega ise sageli mööda Eestit ringi sõidab. «Töö pärast käin,» selgitas ta, aga lemmikpaigaks Eestis pidas ikka kindlalt Narva-Jõesuud.

«Paistab, et iga küla on Eestimaal valmis ehitatud, enne kui nüüd lõpuks Narvat ehitama on jõutud hakata,» lausus Aleksei ka veidi kibedalt. «Kusagil peab ju ehitama, kui mujal töö otsas.»

Isiklik suhe napp

Vabariigi aastapäeva vihmane, udune ja porine ilm Narvat väljanägemise poolest parimast küljest ei näidanud, aga hoolimata sellest olid tuhanded narvalased, narvajõesuulased, sillamäelased ja jõhvilased piirilinna suursündmusele kohale tulnud. Seisti vaoshoitult ümber Peetri platsi, üritati üle üksteise peade paraadi kiigata.

Võrreldes Tallinna ja teiste linnade paraadidega kõlas Eesti hümn sel korral põhiliselt kaitseväelaste suust. Nii palju eestlasi piirilinna ikka tulnud polnud, et hümn tõeliselt kõlama panna.

Küsimuse peale, mida neile isiklikult Eesti Vabariigi aastapäev tähendab, jäid narvalased veidi ebamugavust tundes mõttesse ning tunnistasid, et sellesse pidupäeva neil isiklikku suhet pole. «See on kahepidine: Eesti Vabariigi kodanikuna on see pidupäev, aga teisalt on mul vene juured,» sõnastas Aleksei oma segaseid tundeid.

Aga ometi oli väljak täis inimesi, kellel jagatud sinimustvalged lipukesed pihku surutud või otsapidi põue pistetud. Kui sõjamasinad, mida oli juba eelmisel õhtul prooviparaadil pimedas ja enne piduparaadi kõrvaltänavail uudistamas käidud, lõpuks mööda mürisesid, lehvitati lipukesi. Eriti siis, kui ka sõdurpoisid sõjamasinate pealt rahvale naeratades lehvitasid.

«Meie tuttav poiss, juhataja lapselaps on kohe teises masinas,» näitas üks proua noorematele tuttavatele ja kõik küünitasid noort sõdurpoissi oma silmaga nägema.

Ühe teise kaitseväelase vanemad olid tulnud pojale kaasa elama Järvamaalt ja nad ei olnud kaugeltki ainukesed mitteametlikud isikud, kes pika teekonna Narva ette olid võtnud. Näiteks Jõgevamaalt oli Jaak koos lapsega tulnud esimest korda oma silmaga paraadi vaatama just Narva.

Liitlased linnas

Narva kaitseliitlased – 200st 170 meest mitte-eestlased – olid väljas varavalgest, kui Narva linnuses sinimustvalge päikesetõusul Hermanni kindluses lehvima tõmmati. «Vene mehed on meil need kõige kangemad,» kiitsid vanemad eestlastest kaitseliitlased.

«See paraad oli võimsam, tehnikat oli rohkem kui eelmisel korral,» hindas narvalane Aleksander. «Aga me oleme kõik sõja vastu ning on absurd, kui keegi ütleb, et Narva läheb Eestist kuhugi ära – ei ole vaja niimoodi halvasti rääkida,» lisas ta, ning sõber Vladimir noogutas nõusoleku märgiks energiliselt kaasa.

Üle jõe, teisel pool piiri paistvat Ivangorodi ei tahtnud mehed Narvaga üldse võrrelda. «Soovime kõigile head, aga Narva on igas asjas hoopis kõrgemal tasemel,» oli Aleksander oma kodulinna üle uhke.

Üks teine mees aga seletas, et Ivangorodi sugulased käivad ikka Narvas poes, siit toitu ostmas. Kuigi neid käijaid pole enam busside kaupa nagu veel mõni aeg tagasi, tõdes narvalane.

«Narva ning Narva-Jõesuu on Piiteri ja vene kultuuriga alati seotud olnud,» lisas Aleksander ning loetles hulga vene kultuuriinimesi, kes siiani Narvas ja Narva-Jõesuus käia armastavad ning sealkandis ka maju ja kortereid omavad.

Võinuks arvata, et NATO liitlasvägede esindajad Euroopa Liidu piirilinna tänavail tekitavad suurt elevust, kuid tegelikult neid küll uudistati, aga pigem vaikselt oma mõtteid mõlgutades. Keegi oli näinud mõnda noormeest, kes ameeriklaste möödamarsi ajal tagurpidi pöidlaid näitasid.

Pärast paraadi, kui osa sõjatehnikast Peetri platsile üles rivistus ja masinad turnivatest lastest täitusid, astuti võõramaalastele ka lähemale ning nii mõnigi julgem kasutas häbelikult võimalust koos ameeriklaste või hollandlastega pilti teha.

Kindlasti kaitseväkke

Traditsiooniliselt pakkusid naiskodukaitsjad, sel korral Alutaguse malevast, koos Narva ja Jõhvi naistega pärast paraadi tulist hernesuppi. 45-liitriste katlatäite kokkulugemine läks naistel umbes 14 katlatäie juures sassi. Mõni kehvemal järjel narvalane oli kohe mitu kausitäit nahka pistnud.

«Ma lähen kindlasti kaitseväkke!» teatas 17-aastane kleenuke Aivar isukalt suppi süües. Paraad meeldis talle lausa väga. Eriti vaimustasid Sillamäe kutsekoolis automehhaanikuks õppivat eesti-vene segaperest poissi sõjamasinad. Tema silmad särasid vaimustusest.

Seotud lood
    23.02.2015 26.02.2015
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto