Sisukord
Eesti
Postimees
28.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (13) Eesti Koroonaviirus jõudis Eestisse Riia kaudu Iraanist «Meil ei ole hädaolukorda ega kriisi – on oht» (2) Reisijatel tasub olla valmis lisakulutusteks Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Katri Raigi suhtes ei alustatud kriminaalmenetlust Sajuses Lõuna-Eestis viibib teede lumest puhastamine Majandus Maitsesuitsu keelamine toob salakauba tagasi Liviko juht: Laua Viinal on eestlaste mandaat (3) Eestlaste sularaha hakkab ringlema läbi USA turvafirma Linnahalli rahastajad tahtsid ka Estonian Airi Välismaa Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Tšetšeeni blogija pääses tapmiskatsest eluga Kesk-Inglismaa üle ujutatud, uus torm tulekul Kreeka protestides sai viga üle 60 inimese Austria näitab eeskuju kahe äärmuse valitsusega (1) Johnson ähvardab suvel kõnelused ELiga katki jätta Süüria opositsiooniväed vallutasid tagasi olulise linna Arvamus Kairi Kreegipuu: mesilase enesehinnangust sotsiaalteadlase pilguga (1) Juhtkiri: koroona koduõuel Margus Parts: kommunistid Central Parkis (7) Evald Übi: milleks meile miljonilinn Tallinn? Andrei Kuzitškin: Vene topeltkodakondsus kui Kremli relv (1) Andrus Karnau: kingitus Tallinkile (1) Meie Eesti Aleksei Lotman: looduse hävitamine on enesetapjalik ja amoraalne Mihkel Kunnus: eetilised dilemmad ei kao keskkonnateadmiste kasvades Helle Mäemets: majanduskasvu muutuv mõte Kultuur Just neid lavastusi soovitavad eksperdid Enno Halleki elurõõm ja mängulisus Õõvastav õudusdraama Sport Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Profipoksi eripära – igal külal on oma tšempion Tallinn Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Tartu Monica Rand ja Madis Lepajõe: kaks tegusat koalitsiooniaastat said läbi Kati Voomets: kuidas päriselt raha koguma hakata? Hiinalinna potipõllumeestele tuleb sel aastal kevad teisiti Tartlased panevad ka lähivaldade elanikud ringi väntama Meelelahutus Koomiks Sudoku

Narva võõrustas riigi sünnipäevalisi

3 min lugemist
Eesti Vabariigi 97. aastapäeva puhul Narvas Peetri platsil eile peetud kaitsejõudude paraadil, mille võttis vastu president Toomas Hendrik Ilves ja mida juhatas kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, võttis osa 1402 inimest ja oli väljas 117 ühikut sõjaväetehnikat. Jagus uudistajaidki, ent sinimustvalged nende käes oli napilt. FOTO: Liis Treimann

Narvalane Aleksei rõõmustas eilse kaitseväe paraadi järel, et paariks päevakski on nii palju eestlasi Narva külla sõitnud.

«Juba esmaspäeva õhtul oli siin palju eestlasi ja igal pool oli eesti keelt kuulda – see teeb tõesti heameelt!» kinnitas Aleksei, kes võrreldes paljude narvalastega ise sageli mööda Eestit ringi sõidab. «Töö pärast käin,» selgitas ta, aga lemmikpaigaks Eestis pidas ikka kindlalt Narva-Jõesuud.

«Paistab, et iga küla on Eestimaal valmis ehitatud, enne kui nüüd lõpuks Narvat ehitama on jõutud hakata,» lausus Aleksei ka veidi kibedalt. «Kusagil peab ju ehitama, kui mujal töö otsas.»

Isiklik suhe napp

Vabariigi aastapäeva vihmane, udune ja porine ilm Narvat väljanägemise poolest parimast küljest ei näidanud, aga hoolimata sellest olid tuhanded narvalased, narvajõesuulased, sillamäelased ja jõhvilased piirilinna suursündmusele kohale tulnud. Seisti vaoshoitult ümber Peetri platsi, üritati üle üksteise peade paraadi kiigata.

Võrreldes Tallinna ja teiste linnade paraadidega kõlas Eesti hümn sel korral põhiliselt kaitseväelaste suust. Nii palju eestlasi piirilinna ikka tulnud polnud, et hümn tõeliselt kõlama panna.

Küsimuse peale, mida neile isiklikult Eesti Vabariigi aastapäev tähendab, jäid narvalased veidi ebamugavust tundes mõttesse ning tunnistasid, et sellesse pidupäeva neil isiklikku suhet pole. «See on kahepidine: Eesti Vabariigi kodanikuna on see pidupäev, aga teisalt on mul vene juured,» sõnastas Aleksei oma segaseid tundeid.

Aga ometi oli väljak täis inimesi, kellel jagatud sinimustvalged lipukesed pihku surutud või otsapidi põue pistetud. Kui sõjamasinad, mida oli juba eelmisel õhtul prooviparaadil pimedas ja enne piduparaadi kõrvaltänavail uudistamas käidud, lõpuks mööda mürisesid, lehvitati lipukesi. Eriti siis, kui ka sõdurpoisid sõjamasinate pealt rahvale naeratades lehvitasid.

«Meie tuttav poiss, juhataja lapselaps on kohe teises masinas,» näitas üks proua noorematele tuttavatele ja kõik küünitasid noort sõdurpoissi oma silmaga nägema.

Ühe teise kaitseväelase vanemad olid tulnud pojale kaasa elama Järvamaalt ja nad ei olnud kaugeltki ainukesed mitteametlikud isikud, kes pika teekonna Narva ette olid võtnud. Näiteks Jõgevamaalt oli Jaak koos lapsega tulnud esimest korda oma silmaga paraadi vaatama just Narva.

Liitlased linnas

Narva kaitseliitlased – 200st 170 meest mitte-eestlased – olid väljas varavalgest, kui Narva linnuses sinimustvalge päikesetõusul Hermanni kindluses lehvima tõmmati. «Vene mehed on meil need kõige kangemad,» kiitsid vanemad eestlastest kaitseliitlased.

«See paraad oli võimsam, tehnikat oli rohkem kui eelmisel korral,» hindas narvalane Aleksander. «Aga me oleme kõik sõja vastu ning on absurd, kui keegi ütleb, et Narva läheb Eestist kuhugi ära – ei ole vaja niimoodi halvasti rääkida,» lisas ta, ning sõber Vladimir noogutas nõusoleku märgiks energiliselt kaasa.

Üle jõe, teisel pool piiri paistvat Ivangorodi ei tahtnud mehed Narvaga üldse võrrelda. «Soovime kõigile head, aga Narva on igas asjas hoopis kõrgemal tasemel,» oli Aleksander oma kodulinna üle uhke.

Üks teine mees aga seletas, et Ivangorodi sugulased käivad ikka Narvas poes, siit toitu ostmas. Kuigi neid käijaid pole enam busside kaupa nagu veel mõni aeg tagasi, tõdes narvalane.

«Narva ning Narva-Jõesuu on Piiteri ja vene kultuuriga alati seotud olnud,» lisas Aleksander ning loetles hulga vene kultuuriinimesi, kes siiani Narvas ja Narva-Jõesuus käia armastavad ning sealkandis ka maju ja kortereid omavad.

Võinuks arvata, et NATO liitlasvägede esindajad Euroopa Liidu piirilinna tänavail tekitavad suurt elevust, kuid tegelikult neid küll uudistati, aga pigem vaikselt oma mõtteid mõlgutades. Keegi oli näinud mõnda noormeest, kes ameeriklaste möödamarsi ajal tagurpidi pöidlaid näitasid.

Pärast paraadi, kui osa sõjatehnikast Peetri platsile üles rivistus ja masinad turnivatest lastest täitusid, astuti võõramaalastele ka lähemale ning nii mõnigi julgem kasutas häbelikult võimalust koos ameeriklaste või hollandlastega pilti teha.

Kindlasti kaitseväkke

Traditsiooniliselt pakkusid naiskodukaitsjad, sel korral Alutaguse malevast, koos Narva ja Jõhvi naistega pärast paraadi tulist hernesuppi. 45-liitriste katlatäite kokkulugemine läks naistel umbes 14 katlatäie juures sassi. Mõni kehvemal järjel narvalane oli kohe mitu kausitäit nahka pistnud.

«Ma lähen kindlasti kaitseväkke!» teatas 17-aastane kleenuke Aivar isukalt suppi süües. Paraad meeldis talle lausa väga. Eriti vaimustasid Sillamäe kutsekoolis automehhaanikuks õppivat eesti-vene segaperest poissi sõjamasinad. Tema silmad särasid vaimustusest.

Seotud lood
    27.02.2020 28.02.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto