Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Lugeja kiri: holokaustist ilusa surmani

Tellijale Tellijale

Ühe definitsiooni järgi, mida ma väga hindan, on kultuur tabude süsteem. Mis saab siis, kui tabud ei kehti, näeb praegu, kui rahvamassidele on antud võimalus ennast anonüümselt väljendada – sellist kurjuse ja matslikkuse massi nagu anonüümsetes netikommentaarides ei oskaks meie ontlikelt kaaskodanikelt kuidagi oodata. Tähendab, matslus ja kurjus on paljudesse peidetud ja ainult anonüümsuse puudumise olukorras pealetõmmatud kultuurikiht teeb meie kooseksisteerimise võimalikuks. Ära tee teisele seda, mida ei soovi tehtavat endale... Kui ei taha samaga vastu saada.

Hoopis suurepärase võimaluse pakub aga vaimseid paineid kandvatele ja tähelepanu ihkavatele kodanikele valdkond kunst. Käisin Kumus vaatamas näitust «Surm ja ilu». Näitus, mis püüab ennast kaunistada gootika õilsa kuvandiga. Gootika oli väärtussüsteem, mis oma ülima väljenduse leidis arhitektuuris – pürgimine kõrgusse, ülevus, ilu, pühadus, harmoonia. See oli stiil, mis kasvatas ja arendas kultuuri, ühendades nii rafineeritud vormi, inseneriteadust kui sajandeid vormunud kristlikku väärtussüsteemi. Kumu näitus, nagu ka Tartu holokausti-avantüürid, on oma olemuselt kultuuril parasiteeriv, sest vajamata mingeid oskusi või ideid, on võimalik lihtsalt kultuuritabusid teadlikult lõhkudes tõmmata tähelepanu ja nõuda enda nimetamist kunstnikuks.

25.02.2015 27.02.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto