Kirsti Viljamaa: Mida saan mina teha, et maailm oleks õiglasem? Esseekonkursi võidutöö

Kirsti Viljamaa

FOTO: Erakogu

Tänavune aasta on Euroopa Liidus kuulutatud arengukoostöö aastaks. MTÜ Mondo korraldatud esseekonkurss küsis Eesti noortelt, mida saab igaüks teha, et maailm oleks jätkusuutlikum ja õiglasem. Postimees avaldab täna konkursi võidutöö – 18-aastase Kirsti Viljamaa essee – lühendatud kujul.

Kui ma üheksa-aastase tüdrukuna kuulutasin, et soovin maailma muuta, naerdi mind välja. Minu öeldud lause olevat olnud naiivne ja lapsik. Täiskasvanud teavad ju – maailma ei saa muuta. Peab muutma vaid oma elu: saama pere, töö ja elukoha ning veetma aega nendega, keda armastad. Elu eesmärk on isiklik õnn. Telerist nähtud loodusõnnetuste, massimõrvade, näljahädade ja teiste taoliste sündmuste pärast pole tarvis üleliia masenduda – see ei toimu ju koduses Eestis ning meie lähedastega, vaid kusagil kaugel. Küll nemad ise oma asjad korda saavad!

«Jätkusuutliku arengu» defineerimisel võib lähtuda Maailmapanga määratlusest: kapitali erivormide (toodetud kapital, looduskapital ja inimkapital) väärtus ei tohi kahaneda. Lisaks peaksime definitsiooni liitma ka teatud sotsiaalse mõõtme ehk õigluse. Kuid mida tähendab termin «õiglus»? Riikides, kus lähtutakse šariaadiseadusest, peetakse laialdaselt õiglaseks muuhulgas kividega surnuksloopimist ja meeste domineerimist naiste üle.

    Tagasi üles