T, 7.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Uus reaalsus nõuab uusi samme

KOMMENTAAR
Jürgen Tamme
, välisuudiste toimetaja
Uus reaalsus nõuab uusi samme
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Mis on Eesti julgeolekuprobleem number üks 2015. aastal? «Venemaa,» kõlab Eesti suuremate erakondade üksmeelne lakooniline vastus. Mitte üksnes Ukraina riigi, vaid ka läänelikud väärtused surve alla seadnud Venemaa kasvava agressiivsuse tõttu pole vastus üllatav.

Kuid millised Eesti julgeolekuprobleemid tegid poliitikuile muret 2011. aastal, NSV Liidu lõpliku lagunemise ja Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeval? Samal aasta kevadel võimuliidu moodustanud IRLi ja Reformierakonna tegevuskavas mainitakse Venemaad seoses piiriületus- ja transpordiprobleemidega ning välispoliitikat puudutavas punktis märgitakse: «Eesti huvides [on] ka heanaaberlikud suhted Venemaaga. Toetame konkreetseid ja praktilisi algatusi vastastikuste suhete arendamiseks.» 2015. aastal kõlab see naiivsena.

Riigikaitse ja julgeolekupoliitiliste eesmärkidena nimetati koalitsioonileppes muuhulgas liitlaste kohaloleku suurendamist ning alalist NATO Balti õhuturbemissiooni. Arvestades, et aastal 2015 on Ämari õhuväebaasis liitlaste hävitajad, Eestis baseerub USA sõduritest koosnev maaväekompanii, siin toimuvatel õppustel on valmis osalema rohkem riike, kui Eesti on suuteline võõrustama, ning Tallinna luuakse NATO juhtimiskeskus, võib nelja aasta taguseid eesmärke hinnata tagasihoidlikuks. Praegu tahaksime aga veelgi rohkem.

Märksõnad
Tagasi üles