Sisukord
Kultuur
Tänane leht
28.02.2015
Eesti Mälumäng Emori värskeim uuring: Reform tõuseb, EKRE langeb Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Kütusevarguste arv hüppas lakke Valimisõhtu Postimehega Õppus hirmutas kohalikke elanikke Rõivas ja Savisaar võtsid Kukus mõõtu Tagakülg Eesti lühiuudised Narvas tabati rekordkogus hašišit OECD soovitab keskenduda suurtele eesmärkidele Kuue kange tõehetk Majandus Tallink müüb kaks laeva ja ostab uue LNG laeva Vaikimine lubamatu Eesti on endiselt Euroopa pailaps Välismaa Kuuba ei taha enam terrorismi toetaja olla Välismaa lühiuudised Saksa parlament ulatas Kreekale abikäe Arvamus Madis-Ulf Regi: minu päevik 2015 Tagasivaade: Kaaperdatud lennuk Postimees 1933. aastal: wõitlus korteriüüride ümber Artemi Troitski: Olukorrast Venemaal ja selle ümber. Loengukonspekt Kuue kange tõehetk Juhtkiri: Valima! Iga hääl loeb Päeva karikatuur Andres Reimer: rahandusminister maksukahvlis Kultuur Globaalfolk Sümfooniline üllatus Kosmos või Austraalia Luulehetk — hetk luules Aja auk. Pärl statistikameres Igaühe isiklik Vilde Eduard Vilde – 150: suur au ja väljakutse käsikäes Väärt noortekirjandus Jumalad möllavad Ameerikas Igav Ida-Euroopa vanamees Sport Spordi lühiuudised Levadia jahib särgile lisatärni Eesti suusakoondis valmistas ebameeldiva üllatuse Intervjuu: Karol Mets tegi esimese suure ja planeeritud sammu Tarbija Pere, kes ei tahtnud pildile Neljalapseline pere muutus seaduse silmis kahelapseliseks AK Kosmos või Austraalia Aja auk. Pärl statistikameres Sümfooniline üllatus Eesti suusatajate seiklused Falunis Luulehetk — hetk luules Noored, paneme tuima Kel võim, sel vesi Eduard Vilde – 150: suur au ja väljakutse käsikäes Artemi Troitski: Olukorrast Venemaal ja selle ümber. Loengukonspekt Jumalad möllavad Ameerikas Väärt noortekirjandus Igav Ida-Euroopa vanamees Ettevaatust, kreeklased! Vana Ojasoo Teater kütab edasi Globaalfolk Tagasivaade: Kaaperdatud lennuk Veteranid ei taha taltuda Mariann Rikka, Sandra Vokk: psühholoogiline kaitse – sõja ja rahu piiridel Nädala album. B-pool on A-pool Igaühe isiklik Vilde Tiiu Kuurme: hästi õppivad tublid tüdrukud Mati ja Volli seiklused Arter Toomas Sulling: olen aktiivne fatalist Kevadkuu künnisel Horoskoop Trendikalt terve Märtsikuu Hispaania filmidega Susan Luitsalu: oled haige? Istu kodus! Chablis – jah, see on Chardonnay! Maitseid kogu maalt Hääle värvija Naine, kes oskab märgata Meelelahutus Koomiks Sudoku

Igav Ida-Euroopa vanamees

3 min lugemist
Leszek Kolakowski FOTO: Wikipedia
Tellijale Tellijale

Leszek Kolakowski «Revolutsioon kui ilus haigus» on põhimõtteliselt konservatiivse ühiskonnakriitika kogumik. Tegu on mõtetega, mis on tänaseks muutunud üldvaldavaks, hegemooniliseks. Kui teema vähegi huvitab, on kõiki neid nõukogude-, sotsialismi- ja idablokivastaseid argumente ennegi kuuldud – ei ole ju vaja raamatust lugeda, et meie värk on vigane, aga Liidukesega võrreldes hea, ning et natsid olid siiski veelgi halvemad. Sootuks huvitavam küsimus on, kuidas sellest teadmisest lahti saada.

Raamatu lõpuossa mahub ka mõni N. Liidu lõpu järgne artikkel, ka seal leiduv liberalismikriitika ei hiilga erilise läbinägelikkusega. Põhimõtteliselt on Kolakowski näol tegu Johannes Paulus II intellektuaalse kodukandipoisiga nii heas kui halvas, ükskõik mis väärtusi need nimetused vaataja silmis ka ei kannaks. Kindlasti on poolakas esmajoones dissident ja alles siis mõtleja või teadlane – kuulus on ta poliitika pärast. Kogumik seab enesele eesmärgiks näidata, kuidas Kolakowski sotsialistlikus süsteemis pettub ja religiooni rüppe pöördub. Tekst ei jäta eriti sellist muljet, nagu oleks autor kunagi sotsialist olnud või jumalat uskunud. Selle asemel usub Kolakowski üsna järjekindlalt inimväärikusse. Sellesse, et inimene peaks olema vastutustundlik subjekt. See ei tähenda tegelikult suurt muud midagi, kui et parem on parem kui halvem ja head asjad paremad kui halvad asjad. Väga idealistlik vaatepunkt selles suhtes. Kolakowski hääl ei ole ebasümpaatne, ei ütleks ka, et ebaintelligentne, ent tema mõtete jaoks on praegu poliitilises mõttes hilja, ajaloolise pilgu jaoks aga varavõitu. Üldiselt ei poolda, et Ida-Euroopa kuvand nii tugevalt mingite totalitarismi teemadega seotud on. Pikemas perspektiivis on see sama tagajärjetu ja piirav, kui oma identiteeti Teise maailmasõjaga põhjata.

27.02.2015 02.03.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto