Sisukord
Tänane leht
Postimees
02.03.2015
Eesti Horoskoop Palju õnne Dilbert Rahva «ärkamisest» kantud valimised Tagakülg EKRE väike valimisvõit Võrokesed eelistavad valimisurni e-hääletusele 0203esikas Narva hääletas Keskerakonna ja sotside poolt Taavi Rõivasel enim väljavaateid valitsus moodustada IRLi peol: «Sotsid lähevad ikka eest!» Vabaerakond sai kindlustunde kell üheksa Reformierakonna pidu algas juubeldustega Sotside peol oli kõige murelikuma näoga erakonna esimees Male Valimiskomisjon sõitis Piirissaarele hõljukiga Majandus Börs on hakanud tasapisi elavnema Kolmandik börsifirmade omanikest on peidus Välismaa Reaktsioone Nemtsovi tapmisele Kas juhtub Kirov-2 ehk kes surub Putinit nurka? Arvamus Rahva «ärkamisest» kantud valimised Postimees 1934. aastal: aurik hukkus teel Tallinnast Helsingi Juhtkiri: rahvas on rääkinud … Indrek Kuus: päev pärast valimisi Võimjalas Sport Spordi lühiuudised Kalev püüab uute jõududega sobituda Enneolematult võimas — Northug võidab ka lootusetus olukorras Peep Pahv: karikas ajab ammu üle ääre Final Four on Eesti klubide siseasi Tallinn Lasnamäe üllatas enneolematu valimisaktiivsusega Tarbija Lugeja küsib, maksuametnik vastab: kogu tõde tuludeklaratsiooni täitmisest Tartu Õpetajad poevad KAMA taha Teabe ja püha sõna kõrvale tuli ka roppusi Valijate arvates on Eesti suurim probleem väljaränne Kambja valla valijad ei nurise elu üle ega loo illusioone palju paremast tulevikust Käopesa neli last vajavad hingamiseks annetajate abi Ellen Lätt sai eile 102 Puhja sulgeb gümnaasiumi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Rahva «ärkamisest» kantud valimised

5 min lugemist
Juhan Kivirähk FOTO: Liis Treimann / Postimees

Sotsioloogi Juhan Kivirähk ennustab uut võimuliitu kolme erakonna vahel ja avaldab kartust, et selge ideoloogiata Vabaerakonnal võib võimule pääsedes raskeks minna.

Kuidas teile tundub, kas eelhääletuse kõrge protsent tuleb sellest, et hääletamisvõimalused olid sel korral avaramad ja pikemad või on mingid muud protsessid inimeste aktiivsust mõjutanud?

Eelhääletuse põhjal ei julge öelda, et valimisaktiivsus oluliselt kasvab. Lihtsalt inimesed muudavad ajas oma hääletamise viisi. Kui mõtleme rahvaloenduse peale, kus 80 protsenti inimestest luges end ise internetis ära, siis internetikanalite kasutamine meie e-riigis on nüüdseks nii levinud, lihtne ja mugav. Kasutatakse võimalust varem ära valida, et valimispäeval end mitte kinni panna.

Keskerakond näib ka olevat leppinud, aga nende valijagi pole internetist väga kaugel.

Jah, aga kindlasti on nad endale kurja teinud, et nad on selle vastu varasemalt nii kangesti võidelnud. Kui võrdleme valimistoetusi internetis tehtud küsitluse põhjal, on Keskerakonna toetus märgatavalt madalam kui see, mida saame reitingu-uuringutes inimesi näost näkku intervjueerides. Aga kindlasti toetab kaasaegsem, mobiilsem ja dünaamilisem seltskond Keskerakonda ka vähem.

Mis iseloomustab üldiselt seda valimisperioodi? Kas sel korral on olnud midagi täiesti teistsugust?

On küll teistmoodi, jah. Läheksin seda valimisperioodi mõttes analüüsides tagasi 2012. aastasse, kui toimusid meeleavaldused valeliku poliitika vastu, kus kirjutati dokument «Harta 12», kutsuti kokku Rahvakogu. Sel ajal oli ootus poliitika uuenemisele väga suur. Mulle tundub, et sellest võtsid õppust ka kõik riigikogus esindatud erakonnad. Kui me vaatame seekordseid valimisnimekirju, on seal mõnel lausa pool, mõnel kolmandik täiesti uusi liikmeid. On aru saadud, et inimesed vajavad uusi nägusid, ja seda erakonnad ka pakkusid. Kui just pärast Rahvakogu ja hartat oli näha, et sotsiaaldemokraatide toetus tõusis väga kõrgele, võtsid ka kõik teised konkurendid oma valimiskampaanias sihikule sotsiaalseid toetusi lubavad lubadused. Siit ka sotside üks nende valimiste reklaamlause: kõik lubavad sotsiaaldemokraatlikke lubadusi – vali originaal, mitte koopia. Mõelda oma lubadustes rohkem nende inimeste peale, kellel ühiskonnas nii hästi ei lähe, ja tuua poliitikasse uusi nimesid on kindlasti märksõnad, mis neid valimisi iseloomustavad. Uute nimede lainel on praegu üle künnise jõudmas ka kaks uustulnukat – ei saa öelda väikeerakonda, sest Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on ju tegelikult suur erakond, üle 7000 liikmega. Ehk võrreldes eelmiste valimistega on toimunud üsna olulised muutused. Lisaks ka täiesti teistsugune rahvusvaheline olukord, mille Reformierakond tegi täiesti teadlikult oma valimisratsuks, kaasates võitlusesse ka kaks kindralit.

Millised ohud ootavad uusi tulijaid? Kuidas nad saavad vältida roheliste sumbunud saatust?

Usun, et EKREga ei juhtu midagi. Nad on vana erakond, olnud mitmetel valimistel ja neil on väga selge ideoloogia. Aga Vabaerakond on ju sisuliselt vabakonna platvorm. On küll loodud erakond, kus on üsna juhtiv roll kunagistel Isamaaliidu kampsunitel, kelle Res Publica kõrvale tõrjus, aga kõrgetel positsioonidel on vabakondade esindajad. Neil kõigil kokku väga selgepiirilist ideoloogiat ei ole. Programm küll on, kindlad valimislubadused ka, aga kui neid vaadata erinevates debattides, räägib igaüks oma juttu. Kes on vabatmees, see on selleks ka jäänud. Näiteks Artur Talvik, ja kindlasti on neid veelgi. Oht on selles, et kui nad saavad üle valimiskünnise ja neid on vaja valitsusliidu kokkulappimiseks, siis neil päriselt erakonna loomiseks aega ei jäägi. Kardan, et siis nad lõhustuvad ära või jagunevad olemasolevate suurte erakondade vahel. Neid aitab riigikokku see, et nad on vabad inimesed vabal maal.

On neil valimistel olnud üldiselt kuidagi vaikne? Pole olnud n-ö viimase päeva skandaale?

Jah, sellist skandaali, nagu näiteks eelmiste valimiste eel oli idarahaskandaal, pole olnud. Paistab, et kõik luukered on eelmistel valimistel ära raisatud! (Naerab.) On olnud rahulikum ja igaüks on ajanud oma rida. Keskerakonna puhul on valimiste valvurid välja toonud kohaliku omavalitsuse ressursi kasutamise, aga teiste poolt väga suuri patustamisi pole olnud. Võrreldes varasemate valimistega on olnud kindlasti rahulikum.

Keskerakonna varasema suure, äärmiselt kuluka kampaaniahulluse on sel korral üle võtnud Isamaa ja Res Publica Liit, aga reitingut see raha õhku külvamine ei tõsta. Mis IRList üldse saab?

Jaa... Eks nad riigikokku ikka saavad. Neid valimisi on vaikseks muutnud ka see, et lisaks pikka aega valitsuses olnud Reformierakonnale kannavad valitsusvastutust veel kaks põhipretendenti. IRL oli seitse aastat valitsuses ja ta küll ründab, aga siiski ei saa nad kõike maha teha, mis varem tehtud. Ja sotsiaaldemokraadid võtavad aasta enne valimisi koalitsiooni minekuga ka vastutuse enda peale. Omavaheline ründamine jääbki seetõttu veidi pehmeks. Keskerakonda on kõik harjunud materdama, aga me teame, et mida rohkem Keskerakonda sõimata, seda rohkem tema valijaskond mobiliseerub. Sellest on aru saadud ja püütud sellest hoiduda. Uutel tulijatel pole nii palju raha, et avalikult nii kõvasti lokku lüüa ja protestihääli koguda.

Reformierakonna juht Taavi Rõivas jätkas Andrus Ansipi rada ja vastandas end selgelt Keskerakonnale. Kas vastandamine ja hirmutamine toimivad endiselt?

Valimiste päeval mõtlevad inimesed väga oluliselt sellele, kellest saab tulevane peaminister. Turu-uuringud küsisid valimiste eel ka peaministrikandidaatide eelistust ja Eesti valijate seas on väga vähe neid, kes soovivad näha Savisaart peaministrina. See hirm, et mis siis saab, kui Savisaar saab peaministri koha, on paljude seas väga reaalne. Reformierakond selles mõttes puht poliittehnoloogiliselt teeb õiget asja ja võtab viimastel päevadel lisahääli. Väga võimalik, et valimistulemused on sellised, et kui keegi saaks kahekesi koalitsiooni teha – koalitsioone tehakse alati nii, et oleks võimalikult vähe osapooli –, on need ilmselt just Keskerakond ja Reformierakond. Kõigi teiste variantide puhul on vaja kolme liiget.

Sotsid mängisid usinalt ka Vene kaardile, mis nii paljusidki Eesti valijaid kohutas.

Jällegi – poliittehnoloogiliselt tegi Reformierakond geniaalse käigu, vahetades partnerit nii vähe aega enne valimisi. Kui mõtleme taas Rahvakogu aegadele tagasi, siis sel ajal tõusis Sotsiaaldemokraatlik Erakond reitingute juhiks ja kõik rääkisid Sven Mikserist kui peaministrist. Pärast seda kui IRL valitsuses välja visati ja sotsid asemele võeti, on sotside reiting ainult langenud. Valitsuses tuleb teha ka ebapopulaarseid otsuseid. Sotside valijatele ei läinud korda, et nad hääletasid kooseluseaduse poolt, nende stammvalija peakski seda lähenemist toetama, aga töövõimereform, mis siiski suruti läbi paljude huvigruppide soovide vastaselt – tegemist oli tagatoas kokku lepitud otsusega –, tegi sotsidele suurema karuteene kui kooseluseadus.

Sotsid on olnud seevastu väga head oma nimekirjade koostamisel.

Neil oli tõesti väga huvitav taktika. Ringkonna esinumbrid on partei üldnimekirjas lõppu jäetud ehk see näitab: kui soovid riigikokku pääseda, tuleb ringkonnast mandaat ära võtta. Kompensatsioonimandaadid lähevad vajadusel siis juba teistele. Usun, et sotsidel on selle otsuse taga üks väga põhjalik uuring, mis nad eelmisel aastal tegid, ja nad on osanud oma kandidaate väga õigesti paigutada. Paljudel erakondadel lihtsalt ei ole, keda paigutada! EKRE-l on sisuliselt kaks koloriitset kuju, kes on varasemalt isegi isikumandaadile pretendeerinud, aga üldine nimekiri on suhteliselt tundmatu. Keskerakond loodab selgelt Tallinna ja Ida-Virumaa peale. Ülejäänud piirkondades on toetus eestlaste hulgas suhteliselt väike.

Tulemusi on paar päeva (vestlesime Kivirähkiga reedel) enne valimisi vist üsna keeruline ennustada?

Keskerakond ja Reformierakond liiguvad lõpuperioodil väga võrdselt. Viimased debatid võivad saavad otsustavaks ja vahe riigikogus võib neil kahel olla üks-kaks mandaati. Minu meelest on Keskerakond natuke näppu lõiganud sellega, et Savisaar on valimisdebattidest kõrvale hoidnud. Sest viimase hetke valijad, kes lähevad pühapäeval välja, lähtuvad ikkagi väga palju sellest, kuidas kulgevad viimased debatid. Arvata, et sul on hääled koos, et pole mõtet enam debateerida, ei ole päris õige. Saan aga aru, et küsimus pole niivõrd selles, et Savisaar ei taha debateerida, vaid et ta ei suuda. NO99 teater on väga hästi tabanud põhilist: valimiste järel võib «kuningal» tekkida küsimus, kas elada edasi või asuda valitsema. Kui Keskerakond võidab valimised ja on näha, et keegi ei ole nõus Savisaarega koos valitsust tegema, siis võib väga vabalt lõpuks ka Keskerakonna võimuvahetuseprotsess käima minna. Aga seda on raske ette näha, sest eks Savisaare teod on ettearvamatud. (Ohe ja naer üheskoos.) Ratsionaalselt mõeldes: Keskerakond on käitunud väga teadlikult, kui nad testisid sügisel, kuidas teised erakonnad suhtuks sellesse, kui erakonna esimeheks saaks Kadri Simson. Suhtumine oli väga soodne ja kõik tervitasid seda vahetust. Siis Edgar ja Kadri jalutasid terve päeva Hundisilmal ringi ja leidsid, et Kadri juhtimisel Keskerakond valimisi ei võida. Et Savisaar peaks ikka ees olema, et tema juhtimisel võidavad valimised ja äkki siis...

On vist liialt naiivne loota, et kui Keskerakond võidab valimised ja president kutsub Kadriorgu Savisaare – kui Savisaar saab kätte oma võitjapaiste –, et ta siis loobub peaministri kohast ja saadab koalitsioonikõnelusi pidama Kadri Simsoni? See oleks vana hea taktiku, mängur-Savisaare käik, mida ta aga enam vist juba ammu teha ei suuda?

Jah, õige, pigem ei suuda.

Seotud lood
    28.02.2015 03.03.2015
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto