Sisukord
Arvamus
Postimees
04.03.2015
Eesti Dilbert Horoskoop Saarlased saavad ERMilt suure tellimuse Palju õnne Lutsepp jätkab teatris mängimist Erki Savisaar: alati saab paremini Tagakülg «Edetabelijuht» pani toime 28 liiklusrikkumist Võimalike valitsusliitude edetabel Taal: IRL hävis oma populistlikus kampaanias Rõivas hurjutas Madisoni Masso lahkus presidendi nõuniku kohalt Eestis on tuhandeid leetrite vastu vaktsineerimata lapsi Male Ladõnskajale sai saatuslikuks rikutud hääletussedel Mälumäng Vaata, kuidas vaatad — raske on Majandus Majanduse lühiuudised Maailma aktsiaturgudel käib hillitsetud ralli Kehv aasta: idapoliitika mõjutas börsifirmade tulemusi Välismaa Välismaa lühiuudised Vene patrioodile võrdub liberaal sõja ja homodega Moskvas jäeti hüvasti Boriss Nemtsoviga Protestideni on veel pikk tee Kääbusplaneet paljastab planeetide saladusi Arvamus Lugeja kiri: Püsivuse ja truuduse kasvatamine meie noortes Olev Remsu: Kas Ukraina päästab meid? Kõva sõna Mart Raudsaar: valimised kakskümmend viis aastat tagasi Postimees 1902. aastal Vello Pettai: tsentristide puhul süveneb kohaliku erakonna maine Neeme Korv: kambakas Päeva karikatuur Juhtkiri: Moskva mattis lootuse Kultuur Lutsepp jätkab teatris mängimist Ooteruum vaikuse ja tantsu piiril Sport Spordi lühiuudised Levadia võitis kuuenda Superkarika Alonso jääb hooaja avaetapist kõrvale Noorte meistriliigaga liitumine on end juba ära tasunud Pareiko otsustav nädal Läbi aegade parim sai ametlikult rikkaks Tallinn Jalakäijad saavad tulevikus Viru väljakul ruumi juurde Tarbija Eestis on tuhandeid leetrite vastu vaktsineerimata lapsi Sülearvutiga töötamine võib seljale liiga teha Tartu Käopesa laste lugu pälvis annetajate tähelepanu Jääpurjetamise EM ootab rohelist tuld Tudengijazz stardib Emajõelinnast Lihvimine on elu kunst Kaks naist naudivad puutöötunni andmist, kolmas kutsub kooli mehi Kalastaja leidis hukkunud mehe Aparaaditehas areneb koos üürnikega Priit Strandberg armastab kala püüda ja muusikat luua Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Moskva mattis lootuse

2 min lugemist

Eile maeti Moskvas Boriss Nemtsov. Venemaa opositsiooni üks tuntumaid tegelasi, kunagine Vene asepeaminister tapeti 27. veebruari õhtul Kremli müüri ääres sillal. Avalikumat kohta on Moskvas raske leida. Kuid osa kaameratest olid just sel ööl välja lülitatud, teiste vaatevälja varjas hoolimata plusskraadidest lumekoristusmasin. Tapjad olid oma puutumatuses kindlad. 

See mõrv ei erinenud palju varasematest sarnastest. Magadani kuberner Valentin Tsvetkov tapeti 18. oktoobril 2002. Poliitik Sergei Jušenkov tapeti 17. aprillil 2003. Uuriv ajakirjanik Juri Štšekotšihhin suri pärast mürgitamist 3. juulil 2003. Venemaa juhtivaid rassismi- ja ksenofoobiaeksperte Nikolai Girenko tapeti 21. juunil 2004. Ajakirjanik Paul Klebnikov tapeti 9. juulil 2004. Ajakirjanik Anna Politkovskaja tapeti 7. oktoobril 2006. Endine julgeolekuohvitser Aleksandr Litvinenko suri pärast mürgitamist 23. novembril 2006. Inimõiguste eest võitlejad Stanislav Markelov ja Anastasia Barburova tapeti 19. jaanuaril 2009. Ajakirjaniku ja inimõiguste eest võitleja Natalia Estemirova surnukeha leiti 16. juulil 2009. Jurist Sergei Magnitski suri vanglas 16. novembril 2009. Ajakirjanik Mihhail Beketov suri 8. aprillil 2013 peksmisel saadud vigastustesse.

Nemad on vaid tuntumad, sarnaste mõrvade loetelu on pikem. Ometi on Boriss Nemtsovi tapmise järeldused Venemaa jaoks märgilised. On väga raske uskuda, et opositsiooni ühe liidri mõrvamise järel on Putini Venemaa jaoks enam võimalik liikuda demokraatlikuma riigi suunas. Edasi paistab olevat vaid üks tee: kaugemale vabadusest, kaugemale inimõigustest, ja paratamatult ka kaugemale Euroopast. Isegi kui Putini ja lääne liidrite erimeelsused Ukraina küsimuses leiaksid leevendust, on lõhe aina suuremaks kärisemas.

Muidugi võib juhtuda, et Nemtsovi tapmine muudab Vene inimeste arusaama Putini režiimist. Ometi on seda raske uskuda. Just nagu varasemaid tapmisi, on ka seda püütud matta eksitava informatsiooni alla. Üllatav ei ole mitte see, et Kreml seda jätkuvalt teeb, vaid see, et lääne meedia on varmalt valmis sihilikku valeinfot võimendama. Nii ilmus eile BBC lehel loetelu võimalikest Nemtsovi tapmise põhjustest, milles võrdsena teiste seas seisis välisriikide luureagentuuride sekkumine, rääkimata muudest, veel otsitumatest teooriatest.

Vabariigi aastapäeval tõi president Toomas Hendrik Ilves sarnase näitena versioonid, mida pakuti Malaisia reisilennuki MH17 huku põhjuste kohta: Vene rakett, Ukraina hävitaja, juba varem surnud inimesi täis lennuk, mis Ukraina kohal plahvatama pandi, ja UFOd. Kui kõik on esitatud võrdväärsete «tõdedena», on valed lihtsad levima.

On aga sündmusi, mille puhul on tõsiasjadele raske vastu vaielda. 27. veebruaril oli Boriss Nemtsov elus, 3. märtsil maeti ta Moskva Trojekurovskoje kalmistule. Tema uurimus Venemaa sõjaväe osalusest Ukraina sõjas jäi pooleli, tapmisööl viisid uurijad Nemtsovi korterist kaasa dokumendid ja arvutid, mis teeb kolleegidele tema töö jätkamise pea võimatuks.

Seotud lood
    03.03.2015 05.03.2015
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto