Näiteks «Mäekallakul» libiseb ronijal alla kombinesoon, mitte tema ise, ning maal «Kahele » kujutab üht dünaamilist inimrühma ja paneb uurima, kui mitu paari on kujutatud, kui palju on käsi ja õlgu. Huvitav! Maal «Uni» aitab meil kõige paremini süveneda autori koloriidikäsitlusse: maas lamav mees näeb unes iseennast, kes hõljub tema enda kohal.
Ilmsi olev tegelane on fotolikult mustvalge ja unes olev värviline. Väga põnev lähenemine reaalsusele ja illusoorsusele. Me elame Generalova näitusel Tartu kunstimajas kaasa maaliprotsessile, kus maal on joonistusega kokku sulanud sellisel viisil, mida ma eesti kunstis näinud ei ole.