Juhtkiri: Suurte reformide ootus

Asjaolu, et riigikogu valimised tõid Toompeale nelja asemel kuus erakonda, seda ka eelmiste valimistega võrreldes pisut suurema valimisaktiivsusega, on kõigiti positiivne. Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi teadur Kristjan Vassil ütles ETVs esinedes, et riigikogu uue koosseisu proportsionaalsus on peaaegu ideaalne. See tähendab politoloogi hinnangul, et parlament esindab Eesti valijate huve keskmiselt väga hästi.

Seda arvesse võttes on loogiline, et valimised võitnud Reformierakond on teinud otsuse kaaluda võimalikult laiapõhjalise valitsusliidu kokkupanekut. Eilne päev tõi uudise, et konsultatsioonidele kutsuti nii senine partner Sotsiaaldemokraatlik Erakond kui ka Isamaa ja Res Publica Liit ning Vabaerakond. Sellest ei tohiks siiski veel välja lugeda midagi lõplikku, meenutagem, et üle-eelmiste riigikogu valimiste järel olid laua taga esiotsa ka rohelised, kuid jäid siiski võimuliidust kõrvale. Läbirääkimised (kui nendeni üldse jõutakse) mitme partneri osavõtul tulevad kõike muud kui lihtsad ja need pole veel alanudki. Kuid algatus ja selle põhjendus, teemade läbikäimine ja ühisosa otsimine, on positiivne. Arvestades Reformierakonna selgelt väljendatud seisukohta jätta Keskerakond kõrvale, annab jõudude vahekord teistele osapooltele võimaluse oma kaardid lauale panna.

Laiapõhjaline valitsus vastaks kodanike ootustele, seda on näidanud avaliku arvamuse uuringud. Tugev mandaat võimaldaks viia läbi olulisi reforme, mille vajalikkusele viitas ka vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. «Heaolutaseme tõstmine, julgeolek ja riigikaitse, haridus- ja teaduspoliitika, riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse reform, Euroopa Liidu eesistumiseks valmistumine,» rääkis Ilves ajakirjanikele Eesti eesmärkidest pärast kohtumist erakondade juhtidega. Edasiviivate reformide vajadust rõhutavad nii ettevõtjad, kodanikuühendused kui (ühiskonna)teadlased.