Elagu erinevused!

Priit Pullerits. FOTO: Margus Ansu

Meile on homset naistepäeva vaja sama palju nagu Edgar Savisaart. Ja see tähendab, et väga on vaja. Nii nagu Savisaare olemasolu on hädatarvilik, et ohjeldada võimalikke Eesti-vaenulikke jõude – ja selle töö edukuse eest väärib ta kõrgeimat autasu, ilma naljata –, on naistepäev hädavajalik, et järjest võimutsevama sooneutraalsuse taustal rõhutada (või peaks tänapäeval ütlema lausa, et meelde tuletada?) naiste erilisust, unikaalsust, teistsugusust võrreldes meestega.

Tellijale Tellijale

Mingi osa lugejaid – väike, aga see-eest vajadusel väga häälekas – tõuseb eelnevat lugenuna juba tagajalgele. (Ja ai-ai-ai, milline šovinistlik väljend!) Mis, kui te nüüd rahulikult järele mõtlete, kinnitab, et tabasin eelmise lõiguga kümnesse.

Üks viimase aja sooneutraalsus-vaenulikumaid avaldusi on film «Viiskümmend halli varjundit», mis, muide, püstitas vaatajate hulga ja kassatulu poolest Eestis mängufilmide rekordi. Nii palju kui pimedaist kinosaalidest on infot lekkinud, moodustasid enamiku noist vaatajaist naised. Seda, kurb küll tõdeda, vaatamata tõsiasjale, et tegemist on naistevastase romantiseeritud vägivalla ekraniseeringuga. Mis omakorda, tuleb tunnistada – ja seda rõõmuga –, kinnitab: naised oma huvide, soovide ja ihadega on ikka kohutavalt müstilised, keerulised, äraarvamatud, salapärased.

06.03.2015 09.03.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto