Meile on homset naistepäeva vaja sama palju nagu Edgar Savisaart. Ja see tähendab, et väga on vaja. Nii nagu Savisaare olemasolu on hädatarvilik, et ohjeldada võimalikke Eesti-vaenulikke jõude – ja selle töö edukuse eest väärib ta kõrgeimat autasu, ilma naljata –, on naistepäev hädavajalik, et järjest võimutsevama sooneutraalsuse taustal rõhutada (või peaks tänapäeval ütlema lausa, et meelde tuletada?) naiste erilisust, unikaalsust, teistsugusust võrreldes meestega.
