Kätte jõudis kevadkuu, aga räästad ei tilkunud, sulavete ojad ei vulisenud rentslis ja lõbusad märtsijänesed ei hüpanud üle kahanevate hangede. Talv oli olnud lumeta, ainult uue aasta alguses oli maa korraks valgeks sadanud, siis sai lasteaia hoovi liivakasti kõrvale meisterdatud vahva lumememm. Sandri meelest oli imelik, et see lumememm ei kavatsenudki ära sulada. Ilmad läksid aina soojemaks, päike säras taevas üha kõrgemal, aga lumememm seisis täies hiilguses, luud käes, ämber peas ja porgand ninaks.
