Sisukord
Tarbija
Postimees

Seadusemuudatus lubab teraviljakuivatites kasutada erimärgistatud kütust

2 min lugemist
Seaduse- muudatus lubab nn sinist kütet kasutada nüüd ka teraviljakuivatite kütmiseks. FOTO: Raigo Pajula

Uuest aastast jõustunud vedelkütuse erimärgistamise seadus on teinud põllumeestele suurt peavalu, sest see tõi endaga kaasa olulised kitsendused erimärgistatud vedelkütuse kasutamisel. Riigikogu käsitles oma viimasel töönädalal sotsiaaldemokraatide ettepanekut laiendada «sinise kütuse» kasutusala traktorite ja liikurmasinate kõrval ka kuivatitele, mille poolt hääletas 47 riigikogu liiget.

Rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev kinnitas, et veebruari keskel võeti parlamendis vastu seadusemuudatus, mis tühistas erimärgistusega vedelkütuse jäägi müüjale tagastamise ning võimaldab valdajal selle sihtotstarbeliselt lõpuni tarvitada ilma täiendavat aktsiisi maksmata. «Lisasime ka teraviljakuivatid põllumajanduses rakendatava erimärgistatud kütuse alla, mis tähendab, et seal võib soodsamat kütust endiselt kasutada,» sõnas Vassiljev.

Põllumajandusminister Ivari Padar aga nentis, et antud seaduse erinevaid sätteid tuleb tulevikus veelgi täiendada. «Kindlasti on erimärgistatud kütuse kasutamine põllumajanduses märtsikuistel koalitsiooniläbirääkimistel üheks teemaks,» kõneles minister.

Põllumeeste seisukoht

Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees Jaan Sõrra loodab samuti, et uus riigikogu käsitleb antud seadust edasi, sest praegu on suureks probleemiks, kuidas liikuda maanteedel niinimetatud «sinise küttega». «Hetkel on veel küsimärgi all, kas maanteel võib «sinise kütusega» heina või põldudelt vilja vedada. Rääkimata sellest, et on näiteid, kus söödahoidlad asuvad 3–4 kilomeetri kaugusel laudast,» tõdes ta.

Samuti oli mures Valgamaa Põllumeeste Liidu esimees Jaan Bachmann, kes kõneles, et ühe traktoriga veetakse nii sööta kui ka lükatakse lund, kuid lume lükkamiseks on vaja paagis olev kütus ära vahetada.

«Elu ja praktika näitavad, et sa võid teha paagi tilgatumaks, kuid kui paned sisse tavalise diisli, siis ta jääb ikka sinaka värvusega,» lausus ta ja lisas: «Kui juhtub see toll või politsei olema rohkem plaani täita sooviv, siis võib asi lõppeda kurvalt.»

Jaan Sõrra sõnul on politsei Tartumaal siiani küsimust adekvaatselt käsitlenud ning temale teadaolevalt ei ole kedagi trahvitud. «Tegelikult, kui sa sõidad traktoriga ühelt põllult teisele, siis põhimõtteliselt võib politsei sind sinise kütusega sõitmise pärast maha võtta, mis on täielik jama,» kirjeldas Jaan Sõrra. Ka Jaan Bachmann märkis, et Valgamaal on politseinikud suhtunud põllumeestesse mõistvalt seoses «sinise kütusega», kuid sellele ei saa alati lootma jääda.

Põllumajandusministeerium on kontrollinud ka Maksu- ja Tolliametilt antud valdkonna rikkumisi ja karistusi. «Kuna neid on näiteks 2014. aasta kohta olnud alla 100 juhtumi, siis teeme sellest järelduse, et kontrollijad talitavad mõistlikult ja kõik tavapärased toimetused, sealhulgas põllult põllule liikumised, peaksid  korda aetud saama,» rääkis põllumajandusminister Ivari Padar.

Piiratud kogused

Valgamaa Põllumeeste Liidu esimees Jaan Bachmann oli seda meelt, et kõige lihtsam ja loogilisem lahendus oleks kehtestada konkreetsed limiidid, näiteks hektaripõhised. «Praegu käib ikkagi traktoristide kiusamine, sest pidev paagi tühjendamine ei ole õige asi,» sõnas ta.

Põllumajandusminister Ivari Padar tõdes jällegi, et nii väikese bürokraatiaga erimärgistatud kütuse skeemi teistes liikmesriikides ei ole, mujal on kasutusel piiratud kogused, sätestatud limiidid ja bürokraatlikud menetlused. «Soovin, et ka edaspidi saaks kütust kasutada põllumajandusmasinates ilma üleliigse aruandluse ja limiitideta,» nentis minister lõpetuseks.

Seotud lood
15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto