Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Florian Hartleb: ladvikuvastaste erakondade esiletõus. Euroopa trend jõuab Eestisse

Palikoti Liikumise esindajad protsestimas ACTA vastu Poola parlamendis 2012. aastal. FOTO: AP/Scanpix

Toimunud riigikogu valimised tõid parlamenti kaks uut erakonda. Kuidas muudavad nn ladvikuvastased erakonnad poliitikat? Avalikkuse umbusku suurte erakondade suhtes võib pidada levinud sündroomiks, millega kaasneb süvenev kahtlus esindusdemokraatia suhtes ja teiste demokraatiavormide otsing, kirjutab saksa politoloog Florian Hartleb.

Tellijale Tellijale

Eesti valimised raputasid kehtinud parteisüsteemi: parlamenti jõudis kaks uut erakonda, Eesti Vabaerakond (EVE) ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE). Kuue erakonna kuulumine parlamenti avaldab suurt mõju valitsuse loomisele. Või kui olla täpsem, siis isegi liberaalse partei suhteliselt suurt ülekaalu arvestades ei ole klassikaline kahe erakonna valitsus võimalik. See on suundumus, mida on olnud võimalik jälgida juba paljudes Euroopa riikides. Suured koalitsioonid näiteks Saksamaal ja Austrias, Skandinaavia vähemusvalitsuste mudel, tehnokraatide-spetsialistide valitsused näiteks kriisiriikides Kreekas, Itaalias ja Ungaris – igal juhul paistab Euroopa olevat astunud, kui kasutada Colin Crouchi väljendit, postdemokraatlikkuse ajastusse. Ebastabiilne või sageli vahetuv valitsus on tagajärg, indikaator laialt levinud pettumuse kohta poliitikas.

Poliitikavaatlejad on pööranud palju tähelepanu paremäärmuslikele ja parempoolsetele populistlikele uustulnukatele. Need jõud mobiliseerusid eriti 2014. aasta Euroopa valimiste eel selge immigratsioonivastase positsiooniga, kuid selle kõrval ka loosungiga «Euroopa – tänan, ei!». Kahtlemata väärivad poliitika paremserva välistamise, sallimatuse ja võõraviha ilmingud tähelepanu. Tundub, et umbusaldus erakondade vastu on püsivalt korrelatsioonis äärmusparempoolsete süsteemiväliste erakondade toetusega ning sellest on saanud Euroopa parteipoliitika püsitegur. EKRE esiletõus Eestis paistab suundumusega kenasti kaasa minevat – seda paremtsentristliku peavooluerakonna IRLi arvel.

13.03.2015 16.03.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto