Sisukord
Arvamus
Tänane leht
14.03.2015
Eesti Kadunud asjade maa asukad ihkavad koju Dilbert Vähem ametnikke ja bürokraatiat Tagakülg Lapsed kogusid kaks tonni teeküünlaaluseid Botaanikaaias õitsevad orhideed Lapsed selles loos vajavad tähelepanu ja abi Raag tegi reipa propagandafilmi Maakohus: kuriteo tunnused puuduvad Prokuratuur seisab kannatanu eest 1403esikas 1393 Tüdrukust sai teist korda ohver Horoskoop Eesti lühiuudised Male Poodi jäetud asjadele tullakse harva järele Majandus Majanduse lühiuudised Kuuldeseadmete tootja plaanib palgata 150 inimest Välismaa Peru kuldvasikas Kuhu jäi Putin? Välismaa lühiuudised 210 000 surma ja ei mingit rahu Assad hoiab endiselt võimust kinni Arvamus Daniel Coll: oh, ütle, Eesti, ütle, mis on küll juhtunud su teedega! Äpardusest õppija Eesti kirjutas e-etteütlust Juhtkiri: võimuliitu ei paista, punnseisu samuti mitte Postimees 1923. aastal Marti Aavik: kes sponsoreeris Eesti kooli? 1393 Peeter Langovitsi tagasivaade: oleme sinuga, Leedu! Päeva karikatuur Tunne Kelam: kodanik kui riigi kandja Vladimir Sazonov: kas usufanatismi siirded? Kultuur Aja auk. Kurikuulus suur Varjude vahel Meisterlik klišee Irooniast eneseirooniaks Folgi kuulsusrikkad päevad Mida arvab Postimehe žürii filmist «Vehkleja»? Nädala plaat. Aeg kindad varna riputada Luulehetk – hetk luules Sport Spordi lühiuudised Äpardusest õppija Hokiskandaal võttis ootamatu pöörde Vormelijant Austraalias jätkub Poks taas tegijate sekka Massist eristuv ja raske aasta üle elanud vanameister Tarbija Kadunud asjade maa asukad ihkavad koju Karjäärinõu kulub ära igas eas inimesele Suurperele pakuti korterit Poodi jäetud asjadele tullakse harva järele Peep Vain: õpi ennast tundma AK Florian Hartleb: ladvikuvastaste erakondade esiletõus. Euroopa trend jõuab Eestisse Meisterlik klišee Aja auk. Kurikuulus suur Irooniast eneseirooniaks Varjude vahel Mida arvab Postimehe žürii filmist «Vehkleja»? Folgi kuulsusrikkad päevad Peeter Langovitsi tagasivaade: oleme sinuga, Leedu! Nädala plaat. Aeg kindad varna riputada Kodanik puhkab vabariigist Maitsvad lõunad USA saatkonnas Viimane veerg Mati ja Volli seiklused Tunne Kelam: kodanik kui riigi kandja Vladimir Sazonov: kas usufanatismi siirded? Te võite härra Schulzile edasi öelda… Arter Horoskoop Selgeltnägijad ja mõrvamüsteeriumid Skeptik ja haldjad Kooli tahaks, Eesti kooli! Eesti keele õpetajal Brüsselis tööd jagub Brandon Bays aitab tungida enda sisemusse Marco Tasane: tavaliselt olen ma üllatus Margit Härma: oma saba taga ajades Halli Dublini varjundid Õhtusöök prantslaste stiilis Meelelahutus Koomiks Sudoku

Florian Hartleb: ladvikuvastaste erakondade esiletõus. Euroopa trend jõuab Eestisse

5 min lugemist
Palikoti Liikumise esindajad protsestimas ACTA vastu Poola parlamendis 2012. aastal. FOTO: AP/Scanpix

Toimunud riigikogu valimised tõid parlamenti kaks uut erakonda. Kuidas muudavad nn ladvikuvastased erakonnad poliitikat? Avalikkuse umbusku suurte erakondade suhtes võib pidada levinud sündroomiks, millega kaasneb süvenev kahtlus esindusdemokraatia suhtes ja teiste demokraatiavormide otsing, kirjutab saksa politoloog Florian Hartleb.

Tellijale Tellijale

Eesti valimised raputasid kehtinud parteisüsteemi: parlamenti jõudis kaks uut erakonda, Eesti Vabaerakond (EVE) ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE). Kuue erakonna kuulumine parlamenti avaldab suurt mõju valitsuse loomisele. Või kui olla täpsem, siis isegi liberaalse partei suhteliselt suurt ülekaalu arvestades ei ole klassikaline kahe erakonna valitsus võimalik. See on suundumus, mida on olnud võimalik jälgida juba paljudes Euroopa riikides. Suured koalitsioonid näiteks Saksamaal ja Austrias, Skandinaavia vähemusvalitsuste mudel, tehnokraatide-spetsialistide valitsused näiteks kriisiriikides Kreekas, Itaalias ja Ungaris – igal juhul paistab Euroopa olevat astunud, kui kasutada Colin Crouchi väljendit, postdemokraatlikkuse ajastusse. Ebastabiilne või sageli vahetuv valitsus on tagajärg, indikaator laialt levinud pettumuse kohta poliitikas.

Poliitikavaatlejad on pööranud palju tähelepanu paremäärmuslikele ja parempoolsetele populistlikele uustulnukatele. Need jõud mobiliseerusid eriti 2014. aasta Euroopa valimiste eel selge immigratsioonivastase positsiooniga, kuid selle kõrval ka loosungiga «Euroopa – tänan, ei!». Kahtlemata väärivad poliitika paremserva välistamise, sallimatuse ja võõraviha ilmingud tähelepanu. Tundub, et umbusaldus erakondade vastu on püsivalt korrelatsioonis äärmusparempoolsete süsteemiväliste erakondade toetusega ning sellest on saanud Euroopa parteipoliitika püsitegur. EKRE esiletõus Eestis paistab suundumusega kenasti kaasa minevat – seda paremtsentristliku peavooluerakonna IRLi arvel.

13.03.2015 16.03.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto