Sisukord
Arvamus
Postimees

Aarne Seppel: e-valimine kohustuslikuks

2 min lugemist
Aarne Seppel FOTO: Erik Prozes/Postimees

Kolmapäeva keskhommikul saime vaadata 21. sajandi ilmaimet: toatäis tähtsaid ja tõsiste nägudega ametnikke luges sedeleid, uuris neid luubiga ja üritas valija tahet üles leida. Loomulikult on tegemist mängu ilu ja jalgpallistki tuntud subjektiivsuse nüansi ja tont teab millega veel.

Alati võib ka ütelda: ikka juhtub. Eksimine on inimlik. Ja et tegelikult on kõik normaalne.

Narr on aga see, et ülelugemise tralli tehti kolm korda. Ja alati erineva tulemusega. Loeks veel viis korda, loeks hoopis kõik hääled üle. Saaks palju huvitavaid tulemusi. Seda muidugi enam teha ei saa. Ilmselt õnneks, sest muidu ei jääks demokraatia pidupäeva tulemustest enam midagi järele.

Kui nüüd irooniata jätkata, siis lahendusi tulevikuks saab olla ainult üks. Suuremal osal Eesti elanikest on ligipääs arvutile ja vähemalt umbmäärane teadmine, mida internetis teha saab. Ligi 600 000 eraisikut esitas mullu tuludeklaratsiooni e-maksuametis. Kõik nad on suutelised ka e-valima. Valimas käijaid oli tunduvalt vähem.

Absoluutselt kõik silmaga nähtavad ja käega katsutavad aspektid räägivad e-valimiste kasuks: on odavam, tulemus on üheselt tõlgendatav, tulemus tuleb kiirelt, ilm ei ole valmispäeval oluline jne. Aga lõpuks lajatatakse e-valimistele turvalisuse malakaga.

E-valimiste võimalus on olnud kümme aastat. Kas on selle aja vältel toimunud ühtki õnnestunud rünnet? Kas on avastatud e-häältega manipuleerimine? Peale erineva temperatuuriga sooja õhu on väga vähe tõsiselt võetavat kuulda ja lugeda saanud.

Põlevate silmadega kodu- ja välismaised n-ö eksperdid räägivad võimalikest ründevektoritest, samale pulgale on asetatud nii labane kasutuskogemuse disaini viga kui ka arvamus, et äkki keegi tuleb ja teeb midagi ja siis on kõik halvasti. Ja muidugi on tagataskus jokkerina alati äraostetud süsteemiadministraator, kes kõik oma suva järgi ära korraldab.

Tegelikult ei taha ma usklikke ümber veenda, las nad olla. Fanaatikud on naljakad. Mõistlikud inimesed aga võiks korraks mõelda, kas see häälte ülelugemise tsirkus ikka kinnitab usku traditsioonilisse paberil valimisse.

Järgmised suured valimised on kahe ja poole aasta pärast. Loodetavasti peatselt sõlmitav võimulepe ja selle kinnituseks loodav valitsus teeks nii praegustele kui ka tulevastele valimiskomisjoni liikmetele hindamatu teene, kui vahepeal tõstetaks e-hääletamine peamiseks hääletusviisiks. Valimised on endiselt valimised, kuid häält saaks anda peamiselt digitaalselt.

Alles tuleks jätta ka mõned paberhääletuse punktid. Alati on neid, kes ei saa, ei oska, ei taha. Aga erinevus oleks see, et paberhääle andmiseks peaks inimene objektiivselt põhjendama, miks ta ei saa.

Seni ei ole keegi suutnud e-valimisi usutavalt rünnata. See ei tähenda, et nad oleksid absoluutselt turvalised. Sellist asja ei olegi olemas, turvalisusse tuleb pidevalt investeerida. Aga paberil hääletamine saab oma usaldusväärsuse kukutamisega ise väga hästi hakkama.

Seotud lood
    12.03.2015 14.03.2015
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto