N, 1.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Irooniast eneseirooniaks

Margus Haav
, reporter
Irooniast eneseirooniaks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Noel Gallagher's High Flying Birds- Chasing Yesterday
Noel Gallagher's High Flying Birds- Chasing Yesterday Foto: Kuvatõmmis

Noel Gallagher’s High Flying Birds

«Chasing Yesterday»

Sour Mash Records Ltd

Hinne:4

Oasise kunagine frontman ja laulusepp Noel Gallagher andis oma uue bändiga Noel Gallagher’s High Flying Birds omanimelise debüüdi välja juba 2011. aastal, kuid huvitaval kombel ei jätnud see eriti püsivat jälge maha vaatamata sellele, et vupsas korraks Briti albumitabelis esikohale ja seda müüdi üle poole miljoni. «Chasing Yesterday» alustas kohe esikohalt ja tekitas pisikese muusikameediatormi.

Et kas siis on Oasis II? Kuidas võtta, mingis mõttes nagu isegi on. Muidugi ei ole see enam uljas ja pretensioonitu britpop, aga kindlasti on säilinud bravuuri, eepikat, ülevoolavust ja teatraalsust nii vokaalis kui kitarrikärinas. Alles on biitliteviited, kümnendi võrra hilisem glämmikuma ja kaheksakümnendate Manchesteri saund. Pea jäljetult on kadunud karvakraega nahktagis proletaarse päritoluga tänavamiljonäri arrogants või õieti on see pigem transformeerunud eneseirooniaks.

Märksõnad
Tagasi üles