Sisukord
Uudised
Postimees
13.03.2015
Eesti Palju õnne Nädal kärarikkas kõnelusteklassis koos Pliiatsitega Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Mees, kes elas mitu elu Tagakülg Vägistamises süüdistatud jäid õigeks Alkoholitootjad lobivad nelikliitu Järelehüüded ja meenutused Eesti lühiuudised Prokuratuur on kohtule esitanud kõik tõendid Ei saa süüd eeldada Eino Baskini aegrida Majandus Majanduse lühiuudised Maris Lauri: suuri muutusi maksusüsteemis ei tule Euro nõrgeneb tippkiirusel Välismaa Suri koomilise fantaasiakirjanduse legend Terry Pratchett Mõrva uurimine tekitab küsimusi Putinit pole avalikkuse ees nähtud 6. märtsist Arvamus Heiki Sibul: ametnikueetika kodust kaasa? Postimees 1900. aastal Lugejate kirjad Alger Tammiste: Maksusüsteem vajab uuendusi Mari Öö Sarv: Kodaniku-mis-asi? ehk «Keegi peaks midagi tegema!» Kõva sõna Päeva karikatuur Juhtkiri: kohus teeb, mis kohtu kohus Aarne Seppel: e-valimine kohustuslikuks Kultuur Mees, kes elas mitu elu Sport Lessing sai MMil 15. koha Vormel-1 hooaeg saab avalöögi: hõbenooled, riskijad ja imepoiss Spordi lühiuudised Jonnipunnide valus tõehetk Tarbija Istanbul – paljude nägudega maailmalinn Tartu Visa karateka läheb medalit jahtima Kontsert lilledeta tuhande lille sees Tänavatel käib kevadpuhastus Finnair hakkab Helsingisse lendama iga päev Raamat laseb piiluda arhiividesse Maailmafilm viib vaatajad laia ilma Pits ja Pokaal reageerib kiiresti Leetrid on laste ohtlikeim lööbehaigus Anneli Heinmaa: õpilastele tuleb tänapäeval rääkida, miks ilukirjandus on kasulik Meelelahutus Koomiks Sudoku

Leetrid on laste ohtlikeim lööbehaigus

2 min lugemist
Tartu ülikooli kliinikumi nakkusarsti Kadri Kõivumägi enda vahetu kogemus leetritega pärineb aastast 2007, mil Eestis oli puhang. Tol ajal töötas ta Merimetsa haiglas ja siis hospitaliseeriti päris paljud patsiendid. FOTO: Kristjan Teedema

Eestis ei ole sel ega eelmisel aastal leetreid esinenud ning muretsemiseks poleks justkui põhjust. Siiski on tunne, nagu jõuaks see haigus aina lähemale. Et juba on Rootsis.

Tartu ülikooli kliinikumi nakkusarst Kadri Kõivumägi ütles, et Venemaal on leetrid alati olnud, aga meie inimesed reisivad ka kaugematesse maadesse.

«Filipiinidel oli suur puhang. Itaalias ja Saksamaal on palju haigusjuhte. Kui püsida Eestis paigal ning kui olla vaktsineeritud, siis paanikaks põhjust pole,» kommenteeris ta.

Kadri Kõivumägi, te istute praegu minu vastas teisel pool lauda. Kui mina oleksin haige, siis nakataksin teidki?

Kui ma oleksin vaktsineerimata, oleks leetripatsient mulle ilmselgelt ohtlik. 98 protsenti vaktsineerimata inimestest haigestuksid sel juhul.

Aga kohe ei pruugi ju selge olla, et need on just leetrid.

Hästi oluline on haiguse eellugu. Et kas inimene on reisil käinud või on tal olnud kontakt haige inimesega.

Mis viib patsiendi aga nii kriitilisse seisundisse, et ta sureb?

Määrav on leetriviiruse põhjustatud kahjustuse ulatus, mis raskematel juhtudel võib avalduda ohtliku ajupõletikuna.

Patsiendi seisundit halvendab ka vedelikupuudus, kõrge palavik ning lisanduda võiv kopsupõletik või kõrvapõletik.

Väikesed lapsed võivad leetreid väga raskelt põdeda. Kui vaadata maailma statistikat, siis alla viieaastaste laste seas on leetritest põhjustatud surmajuhtumeid palju.

Kas te olete mures vaktsineerimise ebapopulaarsuse pärast?

See teeb väga murelikuks. Eestis on üle 6000 vaktsineerimata lapse. Vaktsineerides me kaitseme nii iseennast kui ka neid inimesi, keda mingil põhjusel ei ole võimalik vaktsineerida. Selle kipume vahel ära unustama.

Leetrite vastu vaktsineeritakse lapsi esimest korda ühe aasta vanuselt ja teist korda 13-aastaselt.

Leetrite teemaga ühel ajal käsitlevad arstid punetisi. Kuidas need omavahel seotud on?

Leetrite ja punetiste vastu vaktsineeritakse praegu ühe vaktsiiniga. Tegelikult on selles kolmaski vaktsiin – mumpsi vastu.

Kui ema loobub oma lapse puhul leetrivaktsiinist, loobub ta automaatselt ka teiste haiguste kaitsest. Aga punetiste kaitse on hästi oluline tütarlastele, neist saavad tulevikus emad. Kui tulevane ema põeb punetisi raseduse ajal, tähendab see ta järeltulijale raskeid väärarenguid.

Kui paljudel Eesti inimestel puudub nende haiguste vastu kaitse?

Maailma tervishoiuorganisatsiooni seisukoht on, et takistamaks nakkushaiguste levikut, peaks vähemalt 95 protsenti populatsioonist olema vaktsineeritud.

Eestis on leetrite ja punetiste vastu vaktsineeritud kahjuks alla 95 protsendi inimestest. Riskid on kogukonnasisesed. See tähendab, et emad, kes ei vaktsineeri oma lapsi, suhtlevad sageli emadega, kes ka ei vaktsineeri oma lapsi, ning kui sellisesse kogukonda peaks sattuma leetriviirus, ongi puhang võimalik.

Veebruari alguses suri Saksamaal leetritesse 18-kuune laps. Seal on üldse kokku üle 500 haigusjuhu, on ka ajupõletikuga juhte.

Rootsi seni ainus juhtum pärines samuti Saksamaalt. Rootsis on vaktsineerimise protsent 98, aga rootslasedki tõstatasid teema, et jälgige, et teie laps oleks kindlasti vaktsineeritud.

Kui võtta lapseea lööbehaigused, siis leetrid on neist kõige ohtlikumad. Leetritest põhjustatud ajupõletik võib sageli lõppeda ka tüsistustega.

Aga inimeste mälu on lühike. Kui haigust nähakse, siis vaktsineeritakse. Kui seda ei nähta, arvatakse, et pole vaja.

Leetrid

  • Esimesed sümptomid on palavik, millega võib kaasneda köha, nohu ja silmapõletik.
  • Leetritele iseloomulik täppidega lööve tekib kolme-nelja päeva pärast.
  • Haige on nakkusohtlik juba neli päeva enne lööbe ilmumist.
  • Viirus levib piisknakkusena ja õhu kaudu.
  • Nakatumisejärgne peiteperiood võib olla kuni 21 päeva.
Seotud lood
12.03.2015 14.03.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto