Sisukord
Välismaa
Postimees
14.03.2015
Eesti Horoskoop Kadunud asjade maa asukad ihkavad koju Dilbert Vähem ametnikke ja bürokraatiat Tagakülg Raag tegi reipa propagandafilmi Botaanikaaias õitsevad orhideed Lapsed selles loos vajavad tähelepanu ja abi Eesti lühiuudised Maakohus: kuriteo tunnused puuduvad Prokuratuur seisab kannatanu eest 1403esikas 1393 Tüdrukust sai teist korda ohver Male Lapsed kogusid kaks tonni teeküünlaaluseid Majandus Majanduse lühiuudised Kuuldeseadmete tootja plaanib palgata 150 inimest Välismaa Peru kuldvasikas Kuhu jäi Putin? Välismaa lühiuudised 210 000 surma ja ei mingit rahu Assad hoiab endiselt võimust kinni Arvamus Kuhu jäi Putin? Peru kuldvasikas Daniel Coll: oh, ütle, Eesti, ütle, mis on küll juhtunud su teedega! Äpardusest õppija Eesti kirjutas e-etteütlust Juhtkiri: võimuliitu ei paista, punnseisu samuti mitte Postimees 1923. aastal Marti Aavik: kes sponsoreeris Eesti kooli? 1393 Peeter Langovitsi tagasivaade: oleme sinuga, Leedu! Päeva karikatuur Kultuur Aja auk. Kurikuulus suur Varjude vahel Meisterlik klišee Irooniast eneseirooniaks Folgi kuulsusrikkad päevad Mida arvab Postimehe žürii filmist «Vehkleja»? Nädala plaat. Aeg kindad varna riputada Luulehetk – hetk luules Sport Spordi lühiuudised Äpardusest õppija Hokiskandaal võttis ootamatu pöörde Vormelijant Austraalias jätkub Poks taas tegijate sekka Massist eristuv ja raske aasta üle elanud vanameister Tarbija Kadunud asjade maa asukad ihkavad koju Karjäärinõu kulub ära igas eas inimesele Suurperele pakuti korterit Poodi jäetud asjadele tullakse harva järele Peep Vain: õpi ennast tundma AK Irooniast eneseirooniaks Varjude vahel Mida arvab Postimehe žürii filmist «Vehkleja»? Folgi kuulsusrikkad päevad Peeter Langovitsi tagasivaade: oleme sinuga, Leedu! Nädala plaat. Aeg kindad varna riputada Kodanik puhkab vabariigist Maitsvad lõunad USA saatkonnas Viimane veerg Mati ja Volli seiklused Tunne Kelam: kodanik kui riigi kandja Arter Horoskoop Selgeltnägijad ja mõrvamüsteeriumid Skeptik ja haldjad Kooli tahaks, Eesti kooli! Eesti keele õpetajal Brüsselis tööd jagub Brandon Bays aitab tungida enda sisemusse Marco Tasane: tavaliselt olen ma üllatus Margit Härma: oma saba taga ajades Halli Dublini varjundid Õhtusöök prantslaste stiilis Meelelahutus Koomiks Sudoku

Assad hoiab endiselt võimust kinni

2 min lugemist

Süüria opositsiooniväed võitlevad praegu korraga nii president Bashar al-Assadi sõjaväega kui end Islamiriigiks (IS) nimetavate äärmuslastega, mistap on võitlus muutunud möödunud suvest saadik veelgi keerukamaks.

Ehkki sel nädalal, mil sõjani viinud sündmustest möödub neli aastat, nõudis USA taas Assadi tagasiastumist, hoiab ta võimust jätkuvalt tugevalt kinni.

«Assad on tugevdanud oma rahvusvahelist positsiooni. USA ja Euroopa Liidu riikide avaldused väljendavad vähemalt kaudset Assadi võimu tunnistamist ja püüdlust mingisuguse riikliku ühtsuse otsimise suunas, et luua koalitsioon, mis sisaldaks nii teda kui mõõdukaid opositsionääre,» kommenteeris sel nädalal uudisteagentuurile AFP Saksa rahvusvahelise julgeoleku instituudi direktor Volker Perthes.

Samuti on ISi äärmuslaste esiletõus tähelepanu Assadi režiimi tegudelt kõrvale juhtinud. Erinevalt internetti võikaid videoid postitavast ISist ei ründa Assad lääneriikide kodanikke, mistap jõuavad režiimi kuriteod oluliselt vähem rahvusvahelise üldsuse ette ning ka USA juhitavad, möödunud augustis alanud rahvusvahelised õhurünnakud on suunatud just niinimetatud pühasõdalaste, mitte valitsusvägede vastu. Sealjuures annavad õhulöögid Assadi vägedele puhkust võitlusest ISiga ning võimaldavad neil rohkem opositsioonile keskenduda.

Kuigi inimõigusühendused toovad endiselt regulaarselt esile Assadi rünnakuid omaenda rahva vastu, sealhulgas näiteks kassettpommide kasutamist, ei väida ka Süüria opositsioon enam, et presidendi tagasiastumine on tingimus, mis tuleb enne sisulisi rahuläbirääkimisi täita. Neli aastat sõda, millele on viimasel aastal tugevalt lisandunud uus rinne IS, on kurnanud kõiki.

Selles, kuidas Assadi ikkagi kohtlema peaks, on Euroopa riigid eriarvamusel – Prantsusmaa peaminister Manuel Valls nimetas teda möödunud kuul näiteks «lihunikuks». Radikaalsema suhtumisega torkavad silma ka Suurbritannia ja Taani. Ent Süürias valitsevates tingimustes neli aastat võimul püsimine viitab, et Assadiga tuleb arvestada. Sageli Damaskuses käiv Euroopa diplomaat rääkis AFP-le, et Rootsi, Austria, Hispaania, Poola ja Tšehhi näiteks leiavadki, et Assadi isoleerimine ei ole kuidagi kasulik ning soovivad, et Euroopa võtaks tema suhtes leebema seisukoha.

Hiljuti selgitas ka USA välisminister John Kerry lääneriikide lähenemist Süüria sõjale. Ta rääkis, et Assad on minetanud igasuguse nähtava legitiimsuse, ent rõhutas, et kõrgeim prioriteet on siiski võitlus Daeshiga.

Kerry kasutas ISi araabiakeelse nime akronüümi, mille kasutajad rõhutavad enamasti, et nimi Islamiriik ei oma mingit reaalset sisu ning on lihtsalt äärmuslaste naeruväärne ambitsioon. Süüria opositsioonivägede meelehärmiks rõhutas ka ÜRO saadik Staffan de Mistura hiljuti, et Assad on üks osa olukorra lahendusest.

Praegu kontrollivad valitsusväed umbes 40 protsenti Süüria territooriumist, kus elab umbes 60 protsenti riiki jäänud rahvast. Peaaegu kõik suuremad linnad on režiimi käes. IS hoiab praegu Ar-Raqqaht ja poolt Aleppost kontrollivad mässulised.

Seda, kui kaua valitsusväed suudavad edukalt sõdida, mõjutavad aga ka muud sündmused maailmas, sealhulgas Ukrainas toimuv, sest Assadi kaks peamist liitlast on Venemaa ja Iraan, kellel kummalgi on aga omil põhjusil majanduslikke raskusi. Venemaa sealjuures oli see, kelle eestvedamisel lahenes keemiarelvade kasutamine Süüria valitsusvägede jaoks soodsalt ning kes on kasutanud oma vetoõigust ÜRO julgeolekunõukogu võimaliku tegevuse tõkestamiseks.

Seotud lood
13.03.2015 16.03.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto