Juhtkiri: võimuliitu ei paista, punnseisu samuti mitte

Riigikogu valimistest möödub kaks nädalat, kuid sündmusega kaasnenud elevus sisepoliitikas ei näita raugemise märke. Viktoria Ladõnskaja ja Sven Sesteri häälte avalik korduslugemine tõi kaasa valija tahte tõlgendamise teema – Tallinna valimiskomisjon tegi koguni seitse muudatust. Nelja erakonna osavõtul jätkusid koalitsioonikõnelused. Kaebuste aeg saab peagi läbi ning vabariigi valimiskomisjon kuulutab hääletustulemused välja. Tulevase valitsusega on asjad esialgu ebaselged, ent valimistulemusi vaadates ei peaks see kedagi üllatama.

«Keeruline koosseis,» ohkas ühe riigikokku valitud erakonna juht valimispäevajärgsel hommikul. Senise nelja poliitilise jõu asemel sai Toompeale kuus. Ühest küljest on valija tahet peegeldav kirevam poliitiline pilt meie praegune reaalsus, teisalt ei eristu protsessid meie demokraatias kuigivõrd teistes riikides toimuvast.

Tänases Postimehe arvamus- ja kultuurilisas AK paneb saksa politoloog Florian Hartleb Eesti valimistulemused Euroopa kaardile, kus eri riikides on kirjuma valiku järel mindud eri teed. On näiteid nii suurtest koalitsioonidest, vähemusvalitsustest kui tehnokraatide valitsustest. Euroopas on postdemokraatlik ajastu, mille tunnuseks on valitsuste ebastabiilsus ja ajendiks pettumus nn peavooluerakondades ja senises poliitilises eliidis, kes traditsiooniliselt teevad «suurt poliitikat».