Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Rein Veidemann: vajaksime tänupüha

Rein Veidemann FOTO: Postimees.ee
Tellijale Tellijale

Täna saab Metsakalmistu, meie suurte surnute altar, oma järjekordse andami. Estonia kontserdisaalist alustab teed sinna Eino Baskin. See on vääriline, ainumõeldav koht maestro lahkumistee alustamiseks. Sümboolne käeulatamine teistelegi Eesti kultuurihiidudele, kes siit enne teda Lethe jõele läkitatud. Võiks isegi öelda, parafraseerides samuti Estoniast Metsakalmistule kulgenud Smuuli «Viimast laeva»: pärast surma sai Baskin oma teatrimaja. Aga nii, nagu Smuuli sellesama luuletuse lõpusalmi algus kõlab – «pärast surma ma laeva ei vaja» – ei vaja oma teatrit enam nüüd ka Eino Baskin.

Ei oska me hoolida oma kultuurikangelastest nende elu ajal. Või peaks täpsustama: ei oska riigivõim? Sest rahvas ise on ju tänulik. Teatri- ja kontserdisaalid olid tulvil, kui Baskin lavale tuli, kümned tuhanded haakisid end «Meelejahutaja» aegu raadiote külge. Aga näe, teatri ehitamiseni ei jõutud, elutöögi jäi riigi tasemel tunnustamata. Muidugi võib käsi laiutada. Riik on vaene, elutöötegijaid koguneb igal aastal rohkem kui preemiaid.

16.03.2015 18.03.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto